Mine sisu juurde

Maserati Quattroporte

Allikas: Vikipeedia
Maserati Quattroporte
Maserati Quattroporte VI
Tootja Maserati
Emafirma Fiat
Tootmine 1963–1969
1974–1990
1994–2001
2004–tänapäev
Klass luksusauto
Kere tüüp 4-ukseline sedaan

Maserati Quattroporte on luksussedaan, mida toodab Itaalia autotootja Maserati vaheaegadega juba aastast 1963. Auto nimi tähendab itaalia keeles 'neljaukseline'.

Kokku on valmistatud kuus põlvkonda Quattroportesid.

Quattroporte I (1963–1969)

[muuda | muuda lähteteksti]
Quattroporte I
Maserati Quattroporte I
Tootja Maserati
Alias Tipo 107
Tootmine 1963–1969, valmistati 772 autot
Kokkupanek Torino, Itaalia
Mootor 4,1l V8 191 kW
4,7l V8 216 kW
Ülekanne viiekäiguline manuaal, kolmekäiguline automaat
Teljevahe 2750 mm
Pikkus 5000 mm
Laius 1727 mm
Kõrgus 1343 mm
Rööbe 1391 mm (ees), 1397 mm (taga)
Max kiirus -230 km/h
Disainer Pietro Frua

Quattroporte 1a

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese põlvkonna Quattroporte disain põhines Pietro Frua disainitud mudelil Maserati 5000 GT, mille oli lasknud 1961. aastal eritellimusel valmistada Aga Khan IV. 1963. aasta Torino autonäitusel esitleti koos Maserati Mistraliga esimese põlvkonna Quattroportet, teise nimega Tipo 107, mille oli samuti disaininud Frua. Auto varustati mudelitelt Maserati 450S ja Maserati 5000 GT tuntud V8 mootoriga, mille töömahtu vähendati 4136 cm³-ni. Jõuallika võimsus oli 191 kW ja suurim pöördemoment oli 362 Nm, 4000 pöörde juures. Auto varustati kas viiekäigulise ZF S5-325 manuaal- või kolmekäigulise Borg-Warneri automaatkäigukastiga. Auto tippkiiruseks oli sõltuvalt mootorist ja ülekandest kuni 230 km/h.

Quattroporte, mille kere ehitati Maggiora poolt, ja mis pandi kokku ja värviti Vignale poolt Torinos, oli väga luksuslik auto. Istmed olid kaetud Connolly nahaga ja see oli üks esimesi autosid, mille varustusse kuulusid konditsioneer ja elektriaknad. Aastatel 1963–1966 toodeti 260 Quattroportet.

Quattroporte 1a peamisteks konkurentideks olid sellised kiired luksusautod nagu Facel Vega II ja Lagonda Rapide

Quattroporte 2a

[muuda | muuda lähteteksti]

1966 uuendati auto välimust ja senine mootor asendati 4,7-liitrise V8-mootoriga, võimsusega 216 kW ja suurima pöördemomendiga 382 Nm 3800 pöörde juures. Autodel asendati ka senine De Dion vedrustus jäiga tagasillaga, mis tagas vaiksema sõidu, eelkõige kehvematel teeoludel.

Esimese põlvkonna Quattroportede omanike hulka kuulusid muuhulgas Leonid Brežnev, Aga Khan IV, Mario del Monaco, Giovanni Volpi, Anthony Quinn, Stewart Granger, Alberto Sordi, Rainier III. Marcello Mastroiannile ja Peter Ustinovile kuulus koguni kaks Quattroportet. Tootmine lõpetati ametlikult 1969, kuid eritellimusel valmistati üksikuid veel aastani 1971. Kokku valmistati 759 esimese põlvkonna Quattroportet.

Quattroporte II (1974–1978)

[muuda | muuda lähteteksti]

1974. aasta Torino autonäitusel esitles Maserati teise põlvkonna Quattroportet. Auto põhines Citroën SM-i šassiil, kuna Citroën oli vahepeal ostnud Maserati. Auto disainiti Bertone disainistuudios Nuccio Bertone poolt, ning see on ainuke õhkvedrustuse ja esiveoga Quattroporte. Auto peamiste konkurentidena nähti Fiat 130, Jaguar XJ6, BMW 2800, ning Mercedes-Benz 280. Paraku oli ülemaailmne kütusekriis vähendanud nõudlust sedalaadi autode järele, ning ka Maserati Merakilt pärit suhteliselt tagasihoidlik mootor jäi auto suure kere ja massi jaoks liialt nõrgaks. Kolmeliitrine V6, võimsusega 142 kW ja suurima pöördemomendiga 255 Nm, 4000 pöörde juures, võimaldas auto tippkiiruseks 200 km/h.

1975. aastal esitleti Genfi autonäitusel 3,2-liitrise mootoriga võimsamat versiooni, kuid pärast Citroëni lahkumist Maseratist samal aastal jäi projekti arendamine pooleli. Selleks ajaks oldi valmistatud kuus prooviautot ning järgijäänud osadest ehitati veel seitse autot, mis müüdi maha. Tänaseni on teadaolevalt säilinud vaid viis teise põlvkonna Quattroportet.

Quattroporte III (1979–1990)

[muuda | muuda lähteteksti]
Quattroporte III
Maserati Quattroporte III
Tootja Maserati
Emafirma De Tomaso
Alias AM 330
Tootmine 1979–1990
Kokkupanek Milano, Itaalia
Mootor 4,2l V8 188 kW
4,9l V8 207 kW
4,9l V8 221 kW
Ülekanne kolmekäiguline automaat
viiekäiguline manuaal
Teljevahe 2600 mm
Pikkus 4910 mm
Laius 1890 mm
Kõrgus 1385 mm
Rööbe 1525 mm (ees), 1525 mm (taga)
Tühimass 1940 kg
Max kiirus 225–245 km/h
Kütusepaagi maht 100l
Seotud Maserati Kyalami
De Tomaso Longchamp
Disainer Giorgetto Giugiaro

1976. aastal esitleti Torino autonäitusel kolmanda põlvkonna Maserati Quattroporte prototüüpi, mis põhines ItalDesigni disaineri Giorgetto Giugiaro disainitud ideeautodel Medici I ja Medici II. Need olid ehitatud Maserati Kyalami põhjale, mis omakorda põhines De Tomaso Longchampil. Auto tootmise initsiaatoriks oli hiljuti firma ülemuseks saanud Alejandro de Tomaso, kes lootis uuest Quattroportest Itaalia autotööstuse vastust Mercedes-Benz 450SEL 6.9-le.

1979. aasta Torino autonäitusel esitleti ametlikku Quattroporte III tüübinimetusega AM 330. Tootmist alustati järgmisel aastal Milanos Inncoenti tehases. Tagaveolise auto jõuallikateks said 4,2-liitrine V8, võimsusega 188 kW ja 4,9l V8, võimsusega 207 kW. Autol oli kolmekäiguline Borg-Warneri automaatkäigukast, mis hiljem asendati Chrysleri Torqueflighti käigukastiga.

Käsitsi koostatud Quattroportest kujunes koos Aston Martin Lagonda, Bentley Mulsanne ja Rolls-Royce Silver Spiritiga, üks oma aja kallemaid autosid.

1986. aasta Torino autonäitusel esitleti pikendatud kerega Maserati Quattroportet, mille pikkuseks oli 5560 mm. Lisaks pikemale teljevahele oli muudetud ka välimust ja üsna põhjalikult ka auto siseruumi. Autot on kasutatud ka 1987. aasta filmis "Jooksev mees" ("Running man") Arnold Schwarzeneggeriga peaosas.

Maserati Royale

[muuda | muuda lähteteksti]

14. detsembril 1986 esitleti Maserati Royale'i, mis oli mõnevõrra muudetud välimusega Quattroporte veelgi luksuslikum, võimsam ja kallim versioon. Royale'i toodeti vaid eritellimusel, ning nelja tootmisaasta jooksul valmistati kõigest 55 autot.

Auto tootmine lõpetati 1990. aastal, kokku valmistati 2141 kolmanda põlvkonna Quattroportet.

Quattroporte III omanike hulka kuulusid Itaalia president Alessandro Pertini, tenor Luciano Pavarotti ja kirjastaja Malcolm Forbes, samuti Maroko, Jordaania ja Brunei valitseva perekonna liikmed.

Maserati Quattroporte III on kujutatud ka filmides "Ristiisa III", "Kärbes" ("The Fly"), "New York Stories", "Rocky III" ja "Rocky V" ja telesarjas "Miami Vice".

Quattroporte IV (1994–2001)

[muuda | muuda lähteteksti]
Quattroporte IV
Maserati Quattroporte IV
Tootja Maserati
Emafirma Fiat, Ferrari
Tootmine 1994–2000
Kokkupanek Modena, Itaalia
Mootor 2,0l V6 biturbo 211 kW
2,8l V6 biturbo 209 kW
3,2l V8 biturbo 246 kW
Ülekanne Kuuekäiguline manuaal, viiekäiguline manuaal, neljakäiguline automaat
Teljevahe 2650 mm
Pikkus 4550 mm
Laius 1810 mm
Kõrgus 1380 mm
Rööbe 1522 mm (ees), 1502 mm (taga)
Tühimass 1515–1675 kg
Max kiirus 255–270 km/h
Kütusepaagi maht 82 l
Disainer Marcello Gandini

Pärast seda, kui Fiat oli omandanud Maserati ja investeerinud firmasse suuri summasid, toodi 1994. aasta Torino autonäitusel koos uue Maserati Ghibli ja Maserati Shamaliga välja neljanda põlvkonna Quattroporte. Auto disainis Marcello Gandini, ning see baseerus neljaukselisel Maserati Biturbol. Hoolimata sellest, et auto teljevahe oli 5 cm Biturbo omast suurem, oli uue põlvkonna auto senistest Quattroportedest tunduvalt väiksem ja üsna aerodünaamiline (õhutakistustegur 0,31). Eesmootori ja tagaveoga auto algne jõuallikas oli kaheliitrine turbomootor võimsusega 211 kW ja suurima pöördemomendiga 359 Nm 5500 pöörde juures. Seda toodeti Itaalia turu jaoks, kuna Itaalias kehtis toona uutele autodele suurema mootoriga kui 2 liitrit 38% käibemaks tavapärase 18% asemel. Eksporditurgude jaoks oli 2,8 l V6 turbomootor, võimsusega 209 kW ja suurima pöördemomendiga 422 Nm 3500 pöörde juures.

Sisemus oli Quattroportedele omaselt luksuslik ning viimistletud naha ja puiduga, kuid polnud sama ruumikas kui varasemate põlvkondade interjöörid. Quattroporte IV oli ühtlasi esimene Maserati mudel, mille varustusse kuulus ka turvapadi.

Sportliku sedaankerega Maserati Quattroporte peamiseks konkurendiks peeti BMW 5. seeria mudeleid, eelkõige neljaliitrise V8-mootoriga BMW 540.

1996 lisandus Quattroporte mootorivalikusse ka 3,2-liitrine topeltturboga V8, võimsusega 246 kW ja suurima pöördemomendiga 450 Nm 4400 pöörde juures. See andis auto tippkiiruseks 270 km/h.

Quattroporte Evoluzione

[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal, pärast seda, kui Ferrari oli üle võtnud Maserati ja uuendanud põhjalikult firma tootmiskompleksi, hakati tootma mudelit Maserati Quattroporte Evoluzione. Autol oli muudetud disainielemente nii seest kui väljast, samuti uuendati tehnilist poolt. Armatuurlaualt kaotati ka kuulus Maserati ovaalne kell. Kokku oli vanal Quattroportel ja Evoluzionel 1200 erinevust. Jõuallikatest jäeti alles 2,8-liitrine V6- ja 3,2-liitrine V8-mootor. Autosid nimetati vastavalt mootori suurusele Quattroporte Evoluzione 2800 või Quattroporte Evoluzione 3200.

Neljanda põlvkonna Maserati Quattroporte tootmine lõpetati 2001. aastal.

Kokku toodeti 2882 neljanda põlvkonna Quattroportet, neist:

  • 587 olid 2,0 l V6 mootoriga (1994–1998)
  • 668 olid 2,8 l V6 mootoriga (1994–1998)
  • 415 olid 3,2 l V8 mootoriga (1995–1998)
  • 389 olid 2,8 l V6 mootoriga Evoluzioned (1997–2001)
  • 823 olid 3,2 l V8 mootoriga Evoluzioned (1998–2001)

Quattroporte V (2004–2012)

[muuda | muuda lähteteksti]
Quattroporte V
Maserati Quattroporte V
Tootja Maserati
Emafirma Fiat
Tootmine 2004–2013
Mootor

4,2 l V8 295 kW 4,7 l V8 317 kW

4,7 l V8 324 kW
Teljevahe 3064 mm
Pikkus 5052 mm
Laius 1895 mm
Kõrgus 1438 mm
Rööbe 1560 mm (ees), 1587 mm (taga)
Tühimass 1990 kg
Max kiirus 270 km/h
Kütusepaagi maht 90l
Disainer Pininfarina

Viienda põlvkonna Maserati Quattroportet esitleti 9. septembril 2003 Frankfurdi autonäitusel. Pininfarina disainitud mudelit hakati tootma 2004. Auto 4,2-liitrine V8-mootor võimsusega 000 kW (?) ja suurima pöördemomendiga 460 Nm 4250 pöörde juures on sama, mida kasutatakse ka mudelitel Coupé, Spyder, GranSport ja GranTurismo. Ligi kahetonnise auto tippkiirus on 270 km/h ja kiirendus 0–100 km/h on 5,6 sekundit.

Võrreldes eelmise põlvkonnaga on uus Quattroporte kasvanud mõõtmetes ja meenutab seetõttu pigem esimese ja kolmanda põlvkonna Quattroportesid. Mudelile omaselt on sisemus luksuslik, kasutatud on nahka ja puitu.

2005. aasta Frankfurdi autonäitusel esitleti versiooni Quattroporte Sport GT. Autol muudeti ülekannet, väljalaset ja vedrustust samuti välimust. Lisatud on ka 360 mm läbimõõduga komposiitmaterjalist Brembo ketaspidurid. Sport GT sisemuses kasutati sportlikuma mulje loomiseks süsinikkiudu ja Alcantara-nahka.

Executive GT

[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aasta Detroiti autonäitusel esitleti eriti rikkaliku lisavarustusega Maserati Quattroporte versiooni Executive GT. Mõnevõrra muudeti ka auto välimust.

Quattroporte VI (2013–...)

[muuda | muuda lähteteksti]

Uut Quattroportet esitleti 2013. aasta alguses ning 3171 mm teljevahega on ta eelkäijatest pikim ning olles märgatavalt suurem ka Maserati Ghiblist. Mootorivalikus 3,0-liitrised V6 diisel- ja bensiinimootorid ning Quattroporte GTS-il on 3,8-liitrine V8 bensiinimootor.

Praegu peetakse Maserati Quattroporte peamisteks konkurentideks selliseid suuri Saksa autotootjate luksussedaane nagu Audi A8, BMW 7. seeria, Mercedes-Benz S-klass, Mercedes-Benz CLS-klass, samuti Jaguari mudelit XJ. Tõenäoliselt hakkavad Quattroportega konkureerima ka lähiaastatel müüki jõudvad Aston Martin Rapide ja Porsche Panamera.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]