Mark Nerling

Mark Nerling (18. märts 1916 Turkestan – 5. juuni 1983 Hamburg) oli saksa ja Eesti vaimulik.

Õppis Tallinna Toomkoolis ja Tartu gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1933–1937. Lõpetas ülikooli teoloogiamagistri kraadiga. Magistritöö teema oli "Eestimaa konsistoriaalringkonna kiriklik tegevus 1836–1914 sinodiprotokollide põhjal". 1950. aastal kaitses Kieli ülikoolis teoloogiadoktori väitekirja teemal "Christian Hoburgs Streit mit den geistlichen Ministerien von Hamburg, Lübeck und Lüneburg. Ein Beitrag zur Auseinandersetzung zwischen Spiritualismus und Orthodoxie im 17. Jahrhundert". Ordineeriti õpetajaks 15. oktoobril 1939 Konrad von zur Mühleni poolt Tallinna Niguliste kirikus (koos Burchard Liebergi ja Gert Gustav August Rennenkampffiga).

Vabastati 7. detsembril 1939 EELK teenistusest seoses sõja jalust põgenemisega Saksamaale.

Alates 1940 teenis Lääne-Preisimaal Raudeni kogudust Marienwerderi kreisis (praegu Kwidzyni maakonnas, Pomorze vojevoodkonnas), aastatel 1942–1945 oli sõjaväeteenistuses. 1945. aastal oli ta Ansbachis ja Hamburgi Püha Peetri kirikus pastor. 1945. aasta detsembrist kuni aastani 1952 oli ta pastor Nettelnburgis (Hamburgi linnaosa). Aastatel 1952–1957 oli ta Hamburgi Evangeelse Akadeemia õppejuhataja. Aastatel 1957–1968 oli ta Hamburgi maakiriku sotsiaalameti juhataja ja kirikuvalitsuse liige. Aastatel 1968–1974 oli ta Hamburgi Bergedorfi linnaosa Peeter-Pauli koguduse õpetaja. Aastatel 1974–1979 oli ta Hannoveri maakirikus sotsiaalpastor. Jäi 1979. aastal emerituuri.