Mine sisu juurde

Marje Pavelson

Allikas: Vikipeedia

Marje Pavelson (19581970 Lepp, sündinud 29. märtsil 1938 Narvas) on eesti majandussotsioloog.[1]

Marje Pavelson on ohvitseri tütar.[1]

Ta on lõpetanud Kohila 7-kl Kooli 1950, Tallinna 7. Keskkooli 1954, Ed. Vilde nim Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele, kirjanduse ja ajaloo erialal 1959 (cum laude); Eesti NSV TA Majanduse Instituudi aspirant 1962–1965, tema väitekiri oli teemal "Tööliste töössesuhtumise sõltuvus tehnilisest progressist". Majandusteaduste kandidaat 1966 (TRÜ, kinnitus 1967); vanem teaduslik töötaja 1973 (Eesti NSV TA); dotsent 1977.

Tallinna Kalanduse Tehnikumi ajaloo- ja majandusõppejõud 1959–1962; Eesti NSV TA Majanduse Instituudi nooremteadur 1965–1966, vanemteadur 1966–1974; väikefirma Tallinna Linnauurimise Instituut (end TPI linnauurimise labor) teadusdirektor 1988–1994, direktor 1994–1997. Tallinna Polütehnilises Instituudis 1974. aastast: poliitilise ökonoomia kateedri vanemõpetaja 1974–1975, dotsent 1975–1990; linnauurimise labori (Linnalabori) teadusjuhendaja 1975–1988; majandusteooria kateedri dotsent 1990–1992; territoriaalmajanduse instituudi majandussotsioloogia aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–1997, Tallinna Tehnikaülikooli majandussotsioloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2002; avaliku sektori majanduse instituudi majandussotsioloogia professor ja õppetooli juhataja 2002–2006; majandussotsioloogia professor tänaseni; emeriitprofessor 2006. aastast.

Tallinna Ülikooli (Pedagoogikaülikooli) sotsioloogia osakonna õppejõud 1998–2006; Audentese Kõrgema Ärikooli õppejõud.

Teadustöö mujal

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud teaduslähetusel Budapesti Tehnikaülikoolis 1975 ja 1980, osalenud ülemaailmsetel sotsioloogiakongressidel Rootsis (1978), Mehhikos (1982), Hispaanias (1988), töötanud seoses linnauurimisalaste rahvusvaheliste projektidega Saksamaa LV-s (1983) ja Itaalias (1985).[1]

Teadustöö põhisuunad

[muuda | muuda lähteteksti]

Linnasotsioloogia, tööjõu kvaliteedi ja tööturu kujunemise valdkond, töö sotsioloogia ja mitte-eestlaste integratsiooni majanduslikud aspektid, üleminek turumajanduslikele suhetele, sealhulgas restitutsioon ja selle tagajärjed ning töö ja tööjõu muutused. Tööjõu taastootmistingimuste mõju tööjõuressursside struktuurile ja tööjõu kvaliteedile, kogutööjõu kvaliteedi sotsiaal-majanduslikud tegurid, linn kui sotsiaalne organism, linn kui elukeskkond ja selle arendamise võimalused, linna taastootmisfunktsioonid ja sotsiaal-majanduslikud protsessid, sotsiaalsed-territoriaalsed iseärasused ja kuritegevus suurlinna tingimustes. Tallinna tööturu seisund ja perspektiivid, Tallinna haldusreformi probleemid, kutseharidus ja tööturg, Tallinna korteriturg ja eluasemepoliitika. Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni.[1]

Teaduskorralduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu Sotsioloogia Assotsiatsiooni Balti osakonna juhatuse liige ja sektsiooni esimees 1980–1989; Eesti Akadeemilise Sotsioloogide Liidu president 1990–1993; võtnud osa ülikoolide sotsioloogia õppekavade evalveerimisest Tirana (Albaania) ja Tartu Ülikoolis 1997–1998. Osalenud mitmes rahvusvahelises ja ülikoolidevahelises teadusprojektis. Osales Euroopa linnade võrdlevas Torino-projektis ja selle juhtkomitees 1983–1988. Juhtinud kahte rahvusvahelist PHARE-projekti (1994–1995 ja 1995–1997) tööturupoliitika valdkonnas, osalenud ja juhtinud uuringuid integreerumisprotsesse käsitlevas kõrgkoolide vahelises Vera-projektis 1995–2001 ning kolmes vastavasisulises seireprojektis 2001–2006. Kuulunud ajakirja Urban and Regional Research toimetuskolleegiumi 1989–1991 ning arvukate teadus- ja rakenduslike institutsioonide komisjonide, ekspertide ja nõustajate koosseisu linnauurija või tegevsotsioloogina. Eesti (Akadeemilise) Sotsioloogide Liidu liige 1990–…; Rahvusvaheline Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ISA) liige 1992–…; Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni liige.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast. [2]

  • Stadtentwicklung durch Stadterneuerung. // Erneueriung unserer Industriestädte. Dortmund, 1984, The City of Tallinn: Problems of Intensification of Development (kaasautor). // Social and Economic Changes in Metropolitan Areas. Prague, 1989
  • The formation of the Tallinn labour market and labour force policy. // Social and Legal Aspects of Estonian Economy. Tallinn, 1993
  • Kutseharidus kui karjääri lähtekoht. Tallinn, 1999
  • Non-Estonians on the Labour Market: a Change in the Economic Model and Differences in Social Capital (kaasautor M. Luuk). // The Challenge of the Russian Minority. Emerging Multicultural Democracy in Estonia. Tartu, 2002
  • Muutuv töö ja teisenev tegija (kaasautor N. Karotom). Tallinn, 2004.
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Pöördumine Postimehes.