Marie Curie

Marie Curie
Marie Curie
	Marie Curie
Täisnimi	Marie Skłodowska Curie
Sünninimi	Maria Salomea Skłodowska
Sündinud	7. november 1867; Varssavi
Surnud	4. juuli 1934 (66-aastaselt)
Rahvus	poolakas
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika; keemia
Doktoritöö juhendaja	Gabriel Lippmann
Tunnustus	Nobeli füüsikaauhind (1903); Davy medal (1903); Matteucci medal (1904); Elliott Cressoni medal (1909) ; Alberti medal (1910) ; Nobeli keemiaauhind (1911); Willard Gibbsi auhind (1921)
Autogramm

Marie Skłodowska Curie [mar'ii skuod'oska kür'ii] (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.

Koos abikaasa Pierre Curiega avastas ta 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi (nimetati nii Marie Curie sünnimaa Poola auks) ja raadiumi ning sai 1903 selle eest Nobeli füüsikaauhinna.

Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises.

Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.

Elulugu

Noorus

Maria Salomea Skłodowska sündis Varssavis perekonna viiest lapsest noorimana.^[1] Kirjanduses esinevad ka eesnimekujud "Marya" ja "Salome".

Tema isa Władysław Skłodowski oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati.^[2] Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga.^[1] Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu varanduse.

Aastatel 1883–1891 töötas Marie õpetajana, et aidata rahastada oma vanema õe Bronisława (Bronia) meditsiiniõpinguid Pariisis.

Õpingud Pariisis

Maria tahtis edasi õppida, kuid tol ajal naisi Poolas ülikooli ei lubatud, mistõttu Maria järgnes Prantsusmaale oma õele, kes oli arstiga abiellunud. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama. Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893. aastal sai ta lennu parimana diplomi füüsika alal ning 1894. matemaatikadiplomi lennu teisena. Ta sai füüsikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritöö juunis 1903. 1896. tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada.

Abielu

Sorbonne'is tutvus ta õppejõud Pierre Curiega ning paar abiellus 25. juulil 1895. 1897. aastal sündis tütar Irène, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curiega sai Nobeli keemiaauhinna. 1904. aastal sündis tütar Ève. 19. aprillil 1906 sai abikaasa Pierre liiklusõnnetuses surma.

Töö radioaktiivsuse uurimisel

Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.

Õpetamine kõrgkoolis ja töö teadusasutustes

Alates 1902. aastast õpetas ta Pariisi lähedal Sèvresis õppeasutuses École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat. Ta hakkas õppetöös kasutama katsedemonstratsiooni meetodit. 1906 sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas: ta hakkas abikaasa asemel loenguid pidama 13. mail 1906 ning 1908. aastal sai ta korraliseks professoriks füüsika alal.

1914. aastal sai ta Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast sõda töötas ta aastatel 1918–1927 seal koos tütar Irène'iga. Instituudist arenes välja tuumafüüsika keskus.

Curie pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tšehhoslovakkias.

Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise võimalusi meditsiinis.

Suhe Paul Langeviniga

Pärast abikaasa surma oli Marie Curiel armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. See põhjustas ajakirjanduses skandaali, milles oli ksenofoobia elemente.^[viide?]

Mobiilsed röntgenijaamad

Esimese maailmasõja ajal töötas Marie Curie koos tütar Irène'iga välja mobiilse röntgenuuringute jaama, et haavatud sõdureid saaks kohapeal uurida. Ta juhtis ise üht niisugust jaama.

Ringsõit USA-s

1921 tegi ta mõlema tütre saatel ringsõidu USA-s, kus ta kogus raha raadiumi uurimiseks. Ta võeti väga hästi vastu. USA president Warren Harding andis talle sümboolse autasuna üle ühe grammi raadiumi, mille ostmist olid finantseerinud Ameerika naiste annetused.

Kiirituse mõju

Hiljem oli Marie Curie nördinud sellest, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinõudeta.

Ta suri 1934. aastal Prantsusmaal Sallanchesis aplastilisse aneemiasse, mis oli tekkinud pärast aastatepikkust kokkupuudet kiirgusega.

Tunnustus

Nobeli auhinnad

Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal".

Kaheksa aastat hiljem, 1911, sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Ebahariliku sammuna jättis Curie meelega raadiumi eraldamise protseduurile patendi võtmata, võimaldades teadlastel takistamatult uraani uurida.

Marie Curie oli esimene Nobeli auhinna saanud naine, esimene inimene ja siiani ainus naine, kes on saanud kaks Nobeli auhinda, ja ainus inimene, kes on saanud Nobeli auhinnad eri aladel.^[3]^[4]

Muud tunnustusavaldused

Marie Curie valiti 1910. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige.

1927. aastal valiti ta Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

1990. aastatel (hüperinflatsiooni ajal) oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel.

Curie oli koos abikaasa Pierre'ga Prantsuse frangi 1994. aasta väljaande 500-frangisel rahatähel.

1995. aastal maeti Marie Curie ümber Pariisi Panteoni. Ta oli esimene naine, kellele tema suurte teenete eest Panteoni matmise au osaks sai.

Teosed

"Recherches sur les substances radioactives" ("Uurimused radioaktiivsetest ainetest"), väitekiri, koos Pierre Curiega 1904
"Traité de radioactivité" ("Traktaat radioaktiivsusest"), 2 köidet, 1910
"La radiologie et la guerre" ("Radioloogia ja sõda"), 1920
"L'Isotopie et les éléments isotopes" ("Isotoopia ja isotoopsed elemendid"), 1924
"Les rayons α, β, γ des corps radioactifs en relation avec la structure nucléaire" ("Radioaktiivsete kehade α-, β', γ-kiired nende suhtes tuumastruktuuriga"), 1933
"Radioactivité" ("Radioaktiivsus"), 1935

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Estreicher, Tadeusz (1938). "Curie, Maria ze Skłodowskich". Polski słownik biograficzny, vol. 4 (in Polish). p. 111.
↑ "Marie Curie – Polish Girlhood (1867–1891) Part 1". American Institute of Physics.
↑ "Marie Curie, Biographical". Vaadatud 15.08.2023.
↑ "Marie Curie". Vaadatud 15.08.2023.

Kirjandus

Ève Curie. "Minu ema Marie Curie", prantsuse keelest tõlkinud Alfred Suik, eesti keeles 1940, 1941, 1941, 1994.
Philip Steele. "Marie Curie. Naine, kes muutis teaduse kulgu". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2006

Välislingid

[estreicher-1] 1,0 ^1,1 Estreicher, Tadeusz (1938). "Curie, Maria ze Skłodowskich". Polski słownik biograficzny, vol. 4 (in Polish). p. 111.

[QMsgw-2] "Marie Curie – Polish Girlhood (1867–1891) Part 1". American Institute of Physics.

[3] "Marie Curie, Biographical". Vaadatud 15.08.2023.

[4] "Marie Curie". Vaadatud 15.08.2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

Nobeli füüsikaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Röntgen 1902 Lorentz, Zeeman 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie 1904 Rayleigh 1905 Lenard 1906 J. Thomson 1907 Michelson 1908 Lippmann 1909 Marconi, Braun 1910 Waals 1911 Wien 1912 Dalén 1913 Kamerlingh Onnes 1914 Laue 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg 1916 1917 Barkla 1918 Planck 1919 Stark 1920 Guillaume 1921 Einstein 1922 N. Bohr 1923 Millikan 1924 M. Siegbahn 1925 Franck, Hertz
1926–1950	1926 Perrin 1927 Compton, C. Wilson 1928 Richardson 1929 Broglie 1930 Raman 1931 1932 Heisenberg 1933 Schrödinger, Dirac 1934 1935 Chadwick 1936 Hess, Anderson 1937 Davisson, G. Thomson 1938 Fermi 1939 Lawrence 1940 1941 1942 1943 Stern 1944 Rabi 1945 Pauli 1946 Bridgman 1947 Appleton 1948 Blackett 1949 Yukawa 1950 Powell
1951–1975	1951 Cockcroft, Walton 1952 Bloch, Purcell 1953 Zernike 1954 Born, Bothe 1955 Lamb, Kusch 1956 Shockley, Bardeen, Brattain 1957 Yang, T. Lee 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm 1959 Segrè, Chamberlain 1960 Glaser 1961 Hofstadter, Mößbauer 1962 Landau 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen 1964 Townes, Bassov, Prohhorov 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman 1966 Kastler 1967 Bethe 1968 Alvarez 1969 Gell-Mann 1970 Alfvén, Néel 1971 Gábor 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer 1973 Esaki, Giaever, Josephson 1974 Ryle, Hewish 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater
1976–2000	1976 Richter, Ding 1977 Anderson, Mott, Vleck 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson 1979 Glashow, Salam, Weinberg 1980 Cronin, Fitch 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn 1982 K. G. Wilson 1983 Chandrasekhar, Fowler 1984 Rubbia, Meer 1985 Klitzing 1986 Ruska, Binnig, Rohrer 1987 Bednorz, Müller 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor 1991 Gennes 1992 Charpak 1993 Hulse, J. Taylor 1994 Brockhouse, Shull 1995 Perl, Reines 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips 1998 Laughlin, Störmer, Tsui 1999 't Hooft, Veltman 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby
2001–...	2001 Cornell, Ketterle, Wieman 2002 Davis, Koshiba, Giacconi 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett 2004 Gross, Politzer, Wilczek 2005 Glauber, Hall, Hänsch 2006 Mather, Smoot 2007 Fert, Grünberg 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa 2009 Kao, Boyle, Smith 2010 Geim, Novosjolov 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt 2012 Haroche, Wineland 2013 Englert, Higgs 2014 Akasaki, Amano, Nakamura 2015 Kajita, McDonald 2016 Thouless, Haldane, Kosterlitz 2017 Weiss, Barish, Thorne 2018 Ashkin, Mourou, Strickland 2019 Peebles, Mayor, Queloz 2020 Penrose, Genzel, Ghez 2021 Manabe, Hasselmann, Parisi 2022 Aspect, Clauser, Zeilinger 2023 L'Huillier, Krausz, Agostini 2024 Hopfield, Hinton

Nobeli keemiaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
1926–1950	1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder
1951–1975	1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog
1976–2000	1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa
2001–...	2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus • 2024 Baker, Hassabis, Jumper