Mine sisu juurde

Mangaanviolett

Allikas: Vikipeedia
Mangaanvioleti pulber purgis
Mangaanviolett õlivärvis: vasakul lasuurina tsinkvalgel, paremal värviülemineku näidis puhtalt pigmendilt erinevate segudeni valgega

Mangaanviolett ehk Nürnbergi violett on tumevioletse värvusega anorgaaniline värvipigment, koostiselt ammoonium-mangaan(III)difosfaat, valemiga MnNH4P2O7.

Värvainete indeksis on mangaanvioleti tähised PV 16 (Pigment Violet 16) ja C.I. 77742. CAS-number on 10101-66-3[1].

Mangaanviolett sünteesiti esmakordselt Saksamaal Nürnbergi violeti nime all 1868. aastal, selle leiutajaks on E. Leykauf[2]. Umbes 1890. aastatest oli värvipigment saadaval nii õli- kui ka akvarellvärvides Inglismaal kunstitarvete müüja Winsor & Newton kataloogis[3].

Pigmendi valmistamiseks kuumutatakse mangaanoksiidi, fosforhappe ja ammooniumdivesinikfosfaadi segu 120 °C juures nelja tunni jooksul ja veel tund aega temperatuuril 300 °C. Kuumale segule lisatakse vett ja jätkatekse kuumutamist veel nelja tunni jooksul. Lahuses sadenenud aine pestakse ja kuivatatakse[4].

Tume-sügavvioletse värvusega pigment, mida võib olla nii sinakama kui ka punakama varjundiga. Tugevate hapete ja aluste toimel ühend laguneb. Kannatab välja kuumutamist kuni 250 °C ja on väga valguspüsiv. Pigmendi värviandvus ja katvus on nõrgad, seetõttu on seda õlivärvis kasutatud pigem harva[4], kuid ta on hea lasuurvärv[5]. Mangaan toimib õlivärvis sikatiivina, kiirendades õli kuivamist[1].

Et pigment on nahal kahjutu, leiab see palju kasutamist kosmeetikas, näiteks silmapliiatsites, lauvärvides, küünelakkides ja juuksevärvides, samuti värvilistes vannisoolades ja muudes kehahooldustoodetes[6][7]. Sissehingamisel ja neelamisel on pigmenditolm mürgine[1].

  1. 1,0 1,1 1,2 PV16. - The Color of Art Pigment Database: Pigment Violet, PV
  2. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  3. R. J. Gettens, G. L. Stout. Painting Materials: A Short Encyclopedia. Courier Corporation, 2012
  4. 4,0 4,1 https://colourlex.com/project/manganese-violet/
  5. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2020. Vaadatud 1. juulil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. https://www.mineralmakeupingredients.co.uk/epages/BT3899.sf/en_GB/?ObjectPath=/Shops/BT3899/Products/300ULTRA/SubProducts/201MATT-0001

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]