Malli arutelu:Netiviide

väga hea mall... Kuna viimasel ajal kasutatakse Eestis vormindust: eesnimi ja perekonna nimi, siis luban endale ka taolist vormi. Mitte et mul midagi vastu oleks teiste autori/autorite nime/nimede vormistamise tavadele, aga kuidagi suupärasem tundub olevat täisnimi ja ka informatiivsem. Näiteks "Romeo Mets" on tunduvalt ühemõttelisem kui "R. Mets" või "Mets R."--Hendrix 3. september 2007, kell 16:44 (UTC)

Üldiselt (st. mitte viidete puhul vaid tekstis kasutades) olen ka ise täisnimede poolt, viidete juures on "Mets, R."-tüüpi kirjed olulised, kui kasutatakse tekstisisest viitamist (ja seetõttu järjestatakse viited perekonnanimede järjekorras). Joonealuse viitamise korral pole see nii oluline.--Ken 3. september 2007, kell 17:48 (UTC)

---

Kas siia malli oleks võimalik lisada Mall:ENref range käsklusega. Vaja oleks, et ta loeks <ref> ... </ref> vahelt malli.--Tiuks 28. veebruar 2008, kell 20:23 (UTC)

Ei saa aru, mida sa sooviksid.--Ken 28. veebruar 2008, kell 21:15 (UTC)

Jätsime selle välja. Enam ei ole vaja.--Tiuks 28. veebruar 2008, kell 21:22 (UTC)

---

lisaks õige juurde internetis oleva ajakirja jaoks lehekülje, ajakirja numbri ja köite välja?--Hendrix 8. oktoober 2008, kell 06:41 (UTC)

Näites on kirjas Täpsustus = lk 5. See tähendab, et väljaga "täpsustus" saab lisada nii lehekülje, köite kui ka ajakirja numbri. --Tiuks 8. oktoober 2008, kell 12:44 (UTC)

Ken pidas täpsustuse all silmas seda, et leida kiirelt netimatejalis viidatav koht ehk lehekülg. Kui ikka pdf fail on 100 lk pikk, annab õiget kohta otsida. Aga Artikli parameetrid sinna ei sobi. Artikkel peaks olema ikka nii - Ajakiri, aasta, köide, nr, leheküljed (mõnigaste variatsioonidega). Mina lisaksin köite, numbri ja lehekülgede välja ilmumisaasta taha. Loodan, et see ei tekita vastuväiteid. Tööde järjekord ei tohiks väga pikaks minna. Või mis adminid arvavad?--Hendrix 11. oktoober 2008, kell 09:16 (UTC)

---

Mitte kirjutada noinclude topelt, nagu äsja juhtus. Artiklisse Vohilaid tekkis selle peale umbes 100 linki teistele keeltele ja poolte viidete järel oli tekst </noinclude>. --Jaan513 29. aprill 2009, kell 08:00 (UTC)

protokoll

URL-is võib protokolliks olla ka miski muu, kui en:http, mõned leiab siit: en:Application_Layer.
Millised peaksid kindlasti toetatud olema? Mina arvan, et vähemalt en:ftp ja mms
suwa 14. mai 2009, kell 05:22 (UTC)

Mall ei anna ju aadressi algust http:// ette. See või mõni teine protokoll tuleb nagunii aadressi algusesse kirjutada, et link üldse tööle hakkaks. 14. mai 2009, kell 05:59 (UTC)

http://serverinimi.domeen/kataloog/fail

ftp://serverinimi.domeen/kataloog/fail

mms://serverinimi.domeen/kataloog/fail

nagu siit näha ei tea wikisoft mms-ist midagi

suwa 15. mai 2009, kell 05:32 (UTC)

---

Oleks päris hea kui ref-märgendid malliga kaasas on, kui need nagunii alati ümber malli tuleb panna. Kas neid saab mallile nii lisada, et senised kasutused katki ei lähe? 9. juuni 2009, kell 10:48 (UTC)

---

Arhiivilingi parameetri võib lisada, aga lihtsustamisest ma ei saa aru. Siin on nüüd hulk tühikuid topelt, kuigi need ei tohiks väljundis näha jääda. Miks koha ja väljaandja vahelt (järgnevast parameetrist sõltuv) koolon ära kadus? Pikne 6. juuli 2014, kell 12:31 (EEST)

eemaldasin üleliigsed tühikud. Koha ja väljaandja vahele panin taas kooloni--Bioneer1 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 15:32 (EEST)

Kasutatud vs vaadatud

Tea, kas see kõige õigem koht on küsida, aga 'avastasin' eile, et Visual editor pakub viitele lõppu: Kasutatud.... (muidu on ikka nagu vaadatud...). Kas sel on mingi filosoofia taustaks? --.Toon (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 10:16 (EET)

.Toon, (Kolisin selle kommentaari mujalt siia, sest siin on sobivam koht.) Kasutatud panin mina TemplateData'sse (kust see edasi jõuab VisualEditori). See on siin mallis parameetri nimi ja on ka malli poolt kuvatavas tekstis, seepärast. Muud filosoofiat selle taga pole. Cumbril 1. veebruar 2017, kell 13:22 (EET)

Tänan, selge. --.Toon (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 14:14 (EET)

Arhiivimisurl

Sellest parameetrist pole praegu mingit kasu, sest see ei nähtu tulemustes ära kuskil. Sellega seoses võiks lisada ka deadurl või sarnase eestikeelse parameetri. Kuna online on selles mallis juba praegu kasutusel {{Cite web}} malli accessdate vastena, siis peab olema mingi muu parameetrinimetus. Võib-olla live? -Mardus /arutelu 16. november 2017, kell 17:26 (EET)

Palun kirjuta täpsemalt, mida sa mõtled väljendiga „pole praegu mingit kasu”, sest veebilehtede koopiad tehakse nii Eestis kui ka 'meerika archive.org andmebaasi, kas keegi pole senini veel seda võtit kassutanud või miskit muud? suwa 17. november 2017, kell 00:22 (EET)

Vajakajäämised

Puudub võimalus viidata nt sellele, et viidatu lugemiseks pead registreeruma/maksma (cf. <ref>{{cite web ...|subscription=yes |registration=yes}}</ref>)—Pietadè 6. juuni 2018, kell 20:23 (EEST)

URL-parameetri asukoht

Mardus, kuidas järjestuse muutmine kokkuvõttes loetavust parandab? Tavapärane on, et parameetrid on (enamvähem) selles järjekorras, milles nad koodis ja väljundis esinevad. Siin võiks "url" ja "pealkiri" jääda kõige ette, kuna need on kõige tähtsamad parameetrid, mille väärtus peaks olema alati sisestatud ja mida koodist kõigepealt leida. Nähtavasti sellepärast on ka inglise vikis need kõige alguses. Pikne 21. jaanuar 2020, kell 17:02 (EET)

Koodi loetavuse huvides on tähtsam, et URL oleks eelviimane ja URL-i ei pea kõigepealt leidma. Artiklis väljajoonistatult tulevad eelõige ette autor, pealkiri, väljaanne jne. mis põhimõttel on enam-vähem samas järjekorras ka kõik teised parameetrid. Kuna URL ja arhiivimisurl on "peidetud", lähevad nad viitamise koodis tähemärkide suure mahu tõttu eelviimaseks. -Mardus /arutelu 21. jaanuar 2020, kell 17:11 (EET)

Ingliskeelses Wikipedias lisatakse URL kõige ette kogenematute redigeerijate poolt, ning ka seetõttu, et parameetrite järjestus on juhendis mitmes kohas ekslik. Kogenud redigeerijad lisavad URLi alati eelviimasena.

Oletame näiteks, et keegi lisab viite kõikide vajalike andmetega, kui nad on olemas. Kõige loogilisem ongi lisada andmed selles järjekorras, kus nad väljajoonistatult esinevad, seega autor, pealkiri, keel, failiformaat, väljaanne, (vajadusel) väljaandja, siis aeg, edasi URL kui kõige tähemärkiderohkem parameeter ja siis "vaadatud/accessdate" ja vajadusel tsitaat kui kõige tekstirohkema väärtusega parameeter, mis on ka väljajoonistatult kõige lõpus.

Kui vaadata lähteteksti paljude viidetega, siis äkitselt esinev pikk veebiaadress murrab kõvasti lõiku ja raskendab koodi lugemist. Kui veebiaadress on viite lõpus, siis lähteteksti toimetaja näeb kõigepealt viite relevantsemaid andmeid; pika tekstimürana on veebiaadress nagunii igast asendist leitav, aga muud parameetrid mitte. -Mardus /arutelu 21. jaanuar 2020, kell 17:21 (EET)

• Täiendav põhjus, miks URL oleks eelviimane, on see, et URL-parameeter kui ka väärtus saaksid sellisel juhul olla võimalikult lühikesed, kui nende järele on näiteks lisatud veel täiendavat koodi, à la:

... |url= https://www.vaega_pikk_veebiaadress.ee/pikk_veebi_aadress.html |vaadatud=2020-01-01}}</ref><ref name="uus_viide">{{netiviide |autor=Autori Nimi ...

Ülalolevas näites, kui muuta lehitseja aken laiemast kitsamaks, muudab oma laiust ka tekstiala (textarea), mille sees koodi tekst "murdub" samuti järgmisele reale. Kuna URL on eelviimane ja aadress URL= parameetrist eraldatud ühe tühikuga, liigub aadress samuti järgmisele reale. Aadressi järel on kogu blokis eelviimane tühik, mis muutub määravaks lehitseja-akna kitsamaks tegemisel, kui |vaadatud liigub järgmisele (virtuaalsele) reale. Kui lainelised sulud oleksid html järel, siis nad tekstipõhises lehitsejas tavapäraselt ei murdu, kuigi CSS-koodis on see teatud eritingimustel, nagu kitsendatud lehitseja vaateväli, võimalikuks tehtud.

Peapõhjus on teha lähteteksti nägemine mugavamaks järgmistes olukordades:

• nutitelefonis ja tahvelarvutis: mobiiliseadme lehitsejad leiduvad seadmetes, kus esinevad väikesed ekraanid nii oma mõõtmetelt kui resolutsioonilt (miinimum 240x320 pikselit);
• töölaua-tüüpi personaalarvutil Lynx või muud tekstipõhist lehitsejat kasutavatele redigeerijatele/toimetajatele, kes kasutavad Vim-nimelist redigeerimisprogrammi. Nendes liidestes murdub tekst kõige vähem.
• redigeerimisajaloos, kus lähteteksti võrdlusel halvasti küljendatud vormistatud lähtetekstis liigub pikk URL ühes muude ilma vajalike tühikuteta tekstijadaga teksti sisaldavast elemendist ja siis vaateväljast välja, segades teksti lugemist ja võrdluse analüüsi. -Mardus /arutelu 21. jaanuar 2020, kell 17:51 (EET)

Seda ma küll ei usu, et inglise vikis URL kogenematusest ette pannakse. Miks seda muidu malli juhendis parandada pole taibatud.

Kui ütlesin, et URL ja pealkiri on kõige tähtsamad ja võiks olla esmalt leitavad, siis sellepärast, et need on ainsad kohustuslikud parameetrid. Teisi parameetreid pole alati tarvis. Eks sellepärast ole need kaks ka inglise vikis alguses. Peale selle käivad URL ja pealkiri lingi osadena kokku ning seetõttu on ootuspärane, et need on ka artikli koodis kõrvuti. Sellepärast ei ütleks ma ka, et URL on "peidetud" ja justkui ei kajastu viite elementide järjestuses.

Kui sinu näite järgi peaks ehk olema nii, et rida murdub võib-olla mõnes brauseris loomulikumas kohas, kui jätta URL-i ette ja taha tühik, siis need tühikud saab ju lisada sõltumata sellest, kas url on koodis ees- või tagapool.

Iseenesest on küll tõsi, et viited teevad artikli koodi halvemini loetavaks, aga nad teevad seda tervikuna, viite osade järjekorrast sõltumata.

Igatahes pole iseenesest mõistetav, et järjekorda tuli nii muuta. Ma ei poolda seda. Selliste muudatuste kohta on parem kõigepealt malli arutelus ettepanek teha. Pikne 22. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)

Sekundeerin; mõned "koodilugejad", mida kasutan, tükeldavad nt ka lõpus oleva laiendi html, à la, ht ja ml eri ridadele, mis on "ära harjutav"; nt BBC praktika, kus sama URLi all esitatakse artiklit mitme, ajas muudetava pealkirjaga, teeks "järje ajamise" ebamugavamaks, jne.✅ Pietadè 22. jaanuar 2020, kell 18:10 (EET)

Olen nõus sellega, mida Pikne ütles.

"{{keel}} keeles" eemaldasin põhjusel, et see tekitab probleemi, kui malli lisamisel on juba parameetris rohkem kui keele nimi lisatud. "inglise keel keeles", "inglise keeles keeles" jne. Ma ei tea, palju neid juhtumeid on, ent arvestades, et mall on sellisena alates 2007. aastast kasutusel olnud, siis tõenäoliselt ikka on. Kui soovida seda muudatust, siis peaks robotiga üle käina vanad kasutused või tegema malli koodis kontrolli selle üle, mis parameetris sisaldub. Mis on natuke keerulisem kui lihtsalt ühe sõna kirjutamine koodi. Kaniivel (arutelu) 15. oktoober 2020, kell 01:24 (EEST)

kas on võimalik kaasamõelda, et natuke automatiseerida?

allikas: eRT
seadus: PS
Paragrahv: mitu
https://www.riigiteataja.ee/akt/PS?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/PS?leiaKehtiv#para10
https://www.riigiteataja.ee/akt/PS?leiaKehtiv#para22
https://www.riigiteataja.ee/akt/PS?leiaKehtiv#para44

muutuja on ainult
| täpsustus = §10
| täpsustus = §22
| täpsustus = §44

Viidete all võiks tulemus olla nt miskit sellist
↑ EV Põhiseadus §10, §22, §44

suwa 27. jaanuar 2020, kell 00:56 (EET)

Kui seda kuskil juba ei ole, siis äkki oleks mõistlik teha Eesti seaduste viitamiseks eraldi mall? Netiviite mall küsib avaldamiskuupäeva, aga seaduse puhul on olulised niihästi avaldamise ja jõustumise kui ka kehtivuse lõpu kuupäev. Praegu nende kõigi markeerimiseks Netiviite mallis head kohta ei ole, ajaparameeter hakkab kohe karjuma, kui miski kuupäevaformaadist väljub. --Ehitaja (arutelu) 23. märts 2022, kell 15:43 (EET)

Moodul:Citation/CS1

Kaniivel, kas selle malli võiks panna seda moodulit kasutama? Tundub, et arhiveerimisrobotil (teema saatkonnas) oleks malliga parem toimetada, kui see toimiks põhiosas võimalikult samamoodi nagu ingliskeelne mall. Esmapilgul tundub, et selleks tuleks lihtsalt selle malli parameetrid siia aliasteks lisada. Vist ainuke asi, mis seniste kasutuste juures segab, on sõna "keeles", mille moodul parameetri "language" väärtuse järele lisab. Selle "keeles" võiks siis ehk lihtsalt ära jätta, ilma ei tohiks ka vale olla ja võimalikud on seejuures ka erandlikumad väärtused nagu "mustlaskeel" või "ivriit", mille järele see ei sobi. Pikne 3. veebruar 2022, kell 19:12 (EET)

Mul oli mõte seda teha ja alustasin 2020 lõpus inglisvikist koodi kopeerimisega, kuid hoog rauges. Selle aja jooksul, mil see moodul sai siia vikisse kopeeritud, on enwiki kood palju muutunud. Arvatavasti see toetab nüüd muuhulgas paremini erinevaid keeli. Aga lihtsalt kopeerida ei saa, sest siinse viki mooduli koodi on ka korduvalt muudetud. Tuleb need kohad üles otsida, mida on muudetud ja uude enwiki koodi integreerida. Ja lisada eesti tõlked (mis juba olemas on, kuid kuna kood on muutunud, ei saa neid lihtsalt kopeerida). Hea on see, et kui kogu töö on tehtud, võib samale moodulile ilma midagi erilist tegemata panna külge ka Raamatuviite malli. Ja teisi spetsiifilisi malle, kui soov on. Kogu funktsionaalsus on moodulis. Ma võtan selle uuesti käsile vast. Kaniivel (arutelu) 3. veebruar 2022, kell 20:17 (EET)

Kui nüüd kujul AAAA-KK-PP sisestatud kuupäevad sobivale kujule ümber vormistada, nii nagu inglise viki uuem moodul nähtavasti teeb, ning lisaks sõna "vaadatud" järel vormistuses alalütlevat käänet kasutada, siis oleks vist küll veel parem arhiivirobotit häälestada. Pikne 6. veebruar 2022, kell 14:45 (EET)

Kasutab siis moodulit alates tänasest. Netiviite malli parameetritest jäi välja "täpsustus", mille väärtus pole eriti selgelt piiritletud -- võib olla lehekülje number aga võib ka midagi muud olla. Soovi korral saab botiga parandada, probleemiga artiklid leiab siit kategooriast: Kategooria:CS1 vead: tundmatu parameeter. Kaniivel (arutelu) 13. märts 2022, kell 18:01 (EET)

Hea, tänan. Kui parameetrit "täpsustus" on kasutatud nii nagu juhendis kirjeldatud, siis võiks see sobida inglise malli parameetriga "at". Pikne 13. märts 2022, kell 18:20 (EET)

Autori link

Autori (perekonnanime) lahtri juures on praegu öeldud, et Vikipeedia artiklile linkimiseks tuleb kasutada välja "Autori link". Tundub, et see suunab kasutajaid tegema asjatuid linke. Näiteks artiklis Konstantin Vassiljev on punane link, mille puhul pole ilmne, et peaks tulema artikkel, või siis artiklis Vereta Jaht on autori lingi parameetrit lihtsalt valesti kasutatud. Võiks ehk öelda "Ära lisa siia vikilinki" ja jätta linkimise võimalus varjatumaks. Siselingid viidetes tunduvad enamasti niikuinii mürana. Pikne 11. jaanuar 2023, kell 19:25 (EET)

"Ära lisa siia vikilinki" on hea sõnastus, parem kui "Ära vikilingi". Ma arvan, et ei ole selge, et väli Perekonnanimi on otseselt seotud väljaga "Autori link". Seepärast on parem seos kirjelduses välja tuua. Kasutaja Maemees on mõlemal juhul selle lingi lisanud ja ta kipub liigselt muidki välju täitma. Selle pealt veel ma ei järeldaks veel, et see kutsub kasutajaid tegema asjatuid linke. Kaniivel (arutelu) 12. jaanuar 2023, kell 20:22 (EET)

Väja "Autori link" kirjelduses võiks küll öelda, millega see kokku käib, aga kui teistpidi välja "Perekonnanimi" kirjelduses see seos mainimata jätta, siis sellest pole minu meelest midagi. Pikne 17. jaanuar 2023, kell 18:32 (EET)

Võib ka nii teha. Kaniivel (arutelu) 22. jaanuar 2023, kell 11:35 (EET)

Palju parameetreid

Dokumentatsioonis näidatud uued parameetrid tekitavad kõhklusi. Need on nüüd malliviisardis kõik üles loetletud ja rohkemate parameetritega on malli keerulisem kasutada. Mingi osa neist parameetritest võiks ehk siiski varjatuks jätta, eriti näiteks igasugused ID-d, ehk saaks hakkama väiksema arvu toimetajate nimedega või ehk pole toimetajaid veebiviitesse üldse tarvis jmt. Meil on varem veel juttu olnud, et pikad viited ja eriti mallidega viited teevad koodi raskemini loetavaks. Paljud neist lisaparameetritest annavad viitele üsna vähe juurde ja nende täitmine teeb samas koodi veel raskemini loetavaks. Pikne 11. jaanuar 2023, kell 19:25 (EET)

Mulle ei tundu, et malli oleks keerulisem kasutada. Viisardis on sisuliselt sama pilt, mis enne muudatust. Kasutajale näidatakse esiplaanil kõige põhilisemaid välju ja ülejäänud valikud on vasakul, kuhu minemine on oma vabal valikul. Kirjutasin igale poole väljade juurde lühikesed selgitused, et oleks aru saada, mis väli mida teeb. Paistab, et väljade juures olevat infot reaalselt loetakse. Erinevalt juhendist malli leheküljel, kuhu keegi väga ei satu. Olen jälginud viitemallide kasutamist peale muudatust ja mulle on jäänud mulje, et ka kogenematutel kasutajatel pole olnud raskusi viisardi kasutamisel. Aga muidugi saab selgitusi veel paremaks ja täpsemaks lihvida. Kaniivel (arutelu) 12. jaanuar 2023, kell 20:36 (EET)

Kui vasakult on vaja valida lisaparameetreid, siis neid tuleb nüüd otsida märksa pikemast nimekirjast. Eks vajalik asi leitakse üles, aga see on keerulisem. Raskemini loetava koodi all ma pidasin silmas, et lähteteksti redigeerimisel tuleb käia ümber kokkuvõttes pikema koodiga. Mulle lihtsalt tundub, et lihtsuse huvides võiks pakutavate parameetrite valik olla enam piiratud. Teistes keeltes, kus on kohandatud viitemallid, on ka see valik inglise vikiga võrreldes enamasti märksa piiratum ja ehk siis kohati ka optimaalsem. Parameetrite kirjeldused iseenesest on muidugi head. Pikne 17. jaanuar 2023, kell 18:32 (EET)

ID-de väljad on kõik üheskoos ja nimekirja lõpus. Kui kasutaja esimest korda nimekirja näeb, siis võib-olla korraks lööb pildi silme ees kirjuks. Teist korda sinna minnes ta juba teab, et ID-d on nimekirja lõpus ja seda osa võib ignoreerida. Nimekirja puhul lisab keerulisust rohkem see, et osade väljade nimed on nii pikad, et neid kuvatakse vaid osaliselt. Aga seegi puudutab ainult väikest osa kõigist viisardi kasutajatest, sest enamik sinna ei lähe. Ei läinud juba siis, kui vasakpoolne nimekiri oli hästi väike. Kui malli kasutuses on ID väli täidetud, siis kui seda malliandmetes pole, siis viisardis näidatakse seda dokumenteerimata parameetrina. Mis lisab keerulisust ja vähendab võimalusi kasutajal seda viisardist kontrollida.

Lähteteksti režiimi puhul jälle suurt vahet pole, kas malli andmetes on mõni ID rohkem või vähem. Malli koodis on vaid täidetud ID-d, mitte kõikvõimalikud ID-d. Täidetud on tavaliselt sellised nagu ISBN, ISSN, PMID, PCM, DOI. Need kõik on olulised. ID järgi saab allika üheselt identifitseerida ja botid kasutavad neid (näiteks Citation bot, aga ka IABot), et andmebaasist viitesse puuduvaid elemente lisada (pealkiri, url jms). Malli koodi pikkust mõjutab kõige rohkem autorite arv, teadusajakirjadel pole 10+ autorit midagi ebatavalist. Aga kui nad olemas on, siis on ka korrektne viites kõik ära tuua. Lähtetekstirežiimis ei tekita ka keerulisust mitte niivõrd viitemalli koodi pikkus, vaid see, kui tekstis on neid tihedalt. Näiteks kui ühes lauses on mitu malliga viidet. Aga mis siis teha, öelda, et ärge pange samasse lausesse palju viitemalliga viiteid? Sel juhul võiks olla paindlik ja redigeerida seda osa visuaaltoimetis. Või õppida kasutama viidete korrastamise tööriista ja viited kasvõi ajutiselt, redigeerimise ajaks viiteloendisse liigutada. See ei võta kaua, ainult mõne sekundi. Kaniivel (arutelu) 22. jaanuar 2023, kell 12:26 (EET)

Koondamise osas 101% nõus. Õigupoolest tuleks need peaaegu alati nagunii koondada, sest ka ilma mallideta esitatud viitekirjed segavad sisuteksti lugemist (kohati näib, et isegi mallistet kirjetest rohkem, sest nad sarnasemat värvi). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. jaanuar 2023, kell 12:44 (EET)

Koondamisel on siiski omad probleemid. Visuaaltoimeti võmaldab algajal kasutajal koondatud viite kasutuse ära kustutada ja siis tekivad viitetõrked. Vt näiteks seda. On ka juhtumeid, kus lähtetekstirežiimis on koondatud viited tekstist lihtsalt kustutatud ja viitetõrked tekkinud. Kaniivel (arutelu) 22. jaanuar 2023, kell 13:03 (EET)

Kui parameetrit dokumentatsioonis ega viisardis ei pakuta, siis eeldatavasti ei taibata seda kasutada ja ei teki kuigivõrd ka neid kasutusi, mida näidatakse dokumenteerimata parameetritena. Võimalik mooduli valges loendis piiratud parameetrite valik, millest oli teises arutelus juttu, oleks ka selle juures abiks.

Ma olen nende ID-de suhtes ikkagi skeptilisevõitu. Raamatuviite mallis on ISBN oluline ja ajakirjaviite mallis DOI, aga netiviite mallis ju üldiselt ei ole kumbki. Muude ID-de parameetrid on nendega võrreldes veel üsna spetsiifilised ehk siis sellised igaks juhuks olemasolevad parameetrid, mida tõenäoliselt peaaegu kunagi lisama ei hakata, aga mis viidetega tegeledes siiski on rohkem või vähem silma all. ISSN viitab üldse jätkväljaandele tervikuna, mitte konkreetsele numbrile või artiklile, millele viidatakse. Kui robotid ID-s kasutavad või hakkavad kasutama, siis parameetritesse puutuvalt võiks arvestada sellega, milliseid parameetreid täpsemalt ja mille jaoks nad tegelikult kasutaksid.

Jah, sellega nähtavasti tuleb leppida, et tihedalt viiteid täis teksti vahelt on keeruline teksti üles leida. Pikema koodiga viitemallid minu meelest võivad teha selle siiski märkimisväärselt veel keerulisemaks ning vähem vajalike parameetrite kasutuse piiramine iseenesest aitaks koodi sellist vohamist kuigipalju ära hoida. Mingil määral ehk küll võiks artikli koodis senisest rohkem ruumi võtvate viidetega leppida. Ühest küljest näiteks parameeter "autor" kõigi autorite jaoks ajas ja ajab üldjoontes küll asja ära ning teistpidi eraldi parameeter iga eesnime ja perekonnanime jaoks tõesti aitab nimede vormistust ühtlasemaks teha. Pikne 31. jaanuar 2023, kell 21:40 (EET)

Viitetüübid ja mallid, mis neid katma peaks, on mõnes mõttes tinglikud. Need on olemas eelkõige selleks, et kasutajal oleks lihtsam valikut teha. Laias laastus on kõik üks viide ja Netiviite malli saab kasutada ka ajakirjade ja raamatute viidete vormistamiseks. Nii on ka tehtud ja sellised mallikasutusi leiab küllaga. Siin vikis on üheks põhjuseks see, et varem teisi viitemalle polnud. Ingliskeelses vikis on sama ID-parameetrite blokk olemas kõigi põhiliste viitemallide dokumentatsioonis. Ka mooduli kood toetab ja kuvab neid ID-sid, sõltumata malliandmetest. Kasutaja tõenäoliselt ei lisa neid käsitsi, aga automaatsel viite loomisel võivad need sisse tulla. Netiviitel on hetkel vastendatud pmc, pmid, oclc ja doi. Oleks võimalik ka ingliskeelsed cite-mallide kasutused botiga "ära tõlkida" eestikeelseteks kasutusteks ja siis on ka võimalik need ID-d sisse jätta.

Allikate tüüpe on ka palju rohkem kui meil siin viitemallide tüüpe. Kui ka kõigi jaoks oma mall teha, mida ingliskeelses vikis on püütud teha, siis see ei pruugi asja paremaks teha, sest kasutajal läheb siis keerulisemaks mallide vahel valida. See nõuaks ka palju lisatööd ja kõiki võimalikke viitemalle ei saa / ei tasu visuaaltoimeti viidete viisardisse panna, mis muudab nad enamiku kasutajate jaoks "nähtamatuks" ehk mitteleitavaks. Selles mõttes on universaalsem netiviite mall (või ka muu mall) hea, sest katab ära laiema hulga võimalusi. Seega pole minu meelest mõtet hakata välja valima, mis mallis mis ID-d peaks malliandmetes olema.

Pikkust ID-d malli koodi eriti ei lisa, sest parameetrite nimed on kõik lühikesed (kolm-neli tähemärki) ja väärtused samuti. Kui pikkuse järgi võtta, siis tuleks kaaluda parameetri tsitaat ära kaotamist, sest selle väärtus on väga sageli mitme lause pikkune, ehk sama pikk või pikem kui kogu ülejäänud viite kood kokku.

Mis bottidesse puutub, siis pole mõtet vaadata, mis parameetreid mingi konkreetne robot hetkel kasutab. Vaid mida ükskõik milline bot saaks potentsiaalselt kasutada. Bot pole ju midagi fikseeritut, see on konto, mille kaudu jookseb mingi kood ja koodi saab muuta väga kiiresti. Mallikasutused, vastupidiselt, lisanduvad pikema aja jooksul; kui boti koodi muuta, et see kasutaks teatud kindlat ID-d, siis tagantjärgi ei saa enam kasutustesse sama ID-d sama kiiresti sisse panna. Kaniivel (arutelu) 4. veebruar 2023, kell 13:01 (EET)

Punkt dokumentatsioonis

[Tõstetud eelmisest teemast lahku.]

PS Mulle on tundunud sobilikum lisada malliandmetes parameetri kirjelduse lõppu siiski punkt, kuna kasutaja näeb seda kirjeldust enamasti malliviisardis eraldiseisva tekstina, mitte siin tabelilahtris. Pikne 11. jaanuar 2023, kell 19:25 (EET)

Mis punkti puutub, siis kas pole väljaga sama, mis pildiga? Pildiallkirjas lõppu punkti ei panda. Võib-olla Kasutaja:Kuriuss oskab ses osas nõu anda. Kaniivel (arutelu) 12. jaanuar 2023, kell 20:39 (EET)

Punkt kinnitab viite lõpetatust, seega olen kindlalt seda meelt, et viide peab lõppema punktiga. Viited on ju üldiselt tekstisisesed (st kuuluvad sidusa teksti konkreetse sõna, arvu, fraasi või lause juurde). Punktita jäävad väljaspool artikli teksti asuvad pildiallkirjad, tabelites (sh infokastides) ja skeemidel/joonistel olevad tekstid. Või mida peetakse siin silmas netiviidete all? Kuriuss (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 08:09 (EET)

Kuriuss, jutt on tekstist, mis kuvatakse välja pealkirja alla visuaaltoimeti viidete tööriistas. Ehk võtta Viide > vali näiteks Netiviide ja seal rasvases kirjas pealkirja all. Kaniivel (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 10:39 (EET)

Ei tea, võib-olla miskitpidi võiks seda teksti tõlgendada ka allkirjana, aga see pole ühene. See on välja kohal ja seal juures on lisaks ka välja lühem nimetus, mida võiks selgemini tõlgendada pealkirjana. Pealkirjaga asjadel vist tavaliselt lisaks allkirja pole? Pikne 17. jaanuar 2023, kell 18:32 (EET)

Arvan nüüd, et punkt lõpus on õigem jah. Kaniivel (arutelu) 22. jaanuar 2023, kell 11:38 (EET)

Autorite nimede järjekord viites

[Tõstetud eelmisest teemast lahku.]

Ja endiselt ei ole ma nõus sellega, et autorite nimed esitatakse viidetes äraspidiselt. Kui autori nimi on näiteks Anne Mägi, siis tulebki kirjutada "Anne Mägi", mitte "Mägi, Anne" või "Mägi, A." ega "Mägi, Anne 2002". Eesti keeles on kombeks öelda ja kirjutada eesnimi ees ja perekonnanimi selle järel. Kui juba Vikipeedia artiklite pealkirjades saab need õiges järjekorras kirjutada, siis tuleks need nii kirjutada ka viidetes. Lähtugem ikka eesti keele tavadest ja lihtsuspõhimõttest, sest Vikipeedia pole mingi teadusväljaanne ega doktoritöö. Kuriuss (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 08:18 (EET)

Tartu Ülikooli viitamise juhendis ja siin Tallinna Ülikooli juhendis juhendatakse autori nime viites vormistama kujul Perekonnanimi, Eesnimi. Kui ülikoolidele see sobib, siis peaks ka Vikipeediasse sobima. Ei ole ka ülikoolides kõik kirjutatavad tööd teadustööd. Kaniivel (arutelu) 22. jaanuar 2023, kell 13:34 (EET)

Ajakirjas Akadeemia on ka viited kujul perekonnanimi, eesnimi. Ma ei tea, kas kõikjal, aga siin on üks näide. Samas olen ise ka mõelnud, kas peaks formaati muutma. Eesti keeles oleks loomulikum teispidi. Kaniivel (arutelu) 4. veebruar 2024, kell 17:02 (EET)

Minu meelest pole asi üldse selles, kas on tegu teadustööga või mitte. Perekonnanimi märgitakse ettepoole ju sellepärast, et nii on perekonnanimede järgi järjestatud nimekirjast otsitavat kergem leida. Mina isiklikult ei pea seda oluliseks esiteks sellepärast, et esiteks minu meelest leiab perekonnanime kergesti üles ka juhul, kui see ei ole kirje alguses, ja teiseks, kirjete loend on tunduvalt informatiivsem, kui see on järjestatud kronoloogiliselt. Ma olengi alati nii teinud. Mina saan reeglitest nii aru, et peaasi, et viitamine oleks ühes artiklis ühtemoodi. --Andres (arutelu) 4. veebruar 2024, kell 17:25 (EET)

Kui malli on kasutatud otse viidetes, mis esinevad viidete esinemise järjekorras, siis küll poleks nimede järjekorral nii väga tähtsust, aga sama malli on kasutatud ka bibliograafialoeteludes, millele viidatakse nimeviidetega.

Mina ei oska üht või teist viite vormisust rohkem või vähem eesti keele pärasemaks pidada. Mujal teksti sees muidugi võiks eesnimi tavapäraselt eespool olla, aga siin on tegu loeteludes või lihtsalt bibliokirjetes esineva erilise vormeliga. Et isikud nimetatakse või järjestatakse eestkätt perekonnanime järgi, on tavaline siiski ka eestikeelsetes allikates, kas või trükientsüklopeediates.

Loetelude järjestamise küsimus on eraldi küsimus, mida võiks arutada pigem kuskil mujal, aga selles asjas on minu meelest jälle oluline vahet teha, mis eesmärgiga on bibliokirjeid sisaldav loetelu koostatud. Üks asi on kasutatud kirjanduse loetelu, teine asi iseseisev valitud kirjanduse loetelu. Pikne 4. veebruar 2024, kell 18:49 (EET)

Nõustun Kuriussi ja Piksega, mis puudutab autorite järjestust viidete loendis. Sellist muudatust ei ole meil tarvis. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. veebruar 2024, kell 20:24 (EET)

Hm, miks muudatust? Küsimus on ju selles, kas teistsugune järjestus on lubatud. --Andres (arutelu) 4. veebruar 2024, kell 20:30 (EET)