Maksejõuetus

Maksejõuetus on õigustermin, mille tähendus on "maksevõimatuks tunnistatud". Maksejõuetus tähendab majanduslikust seisundist olenevat võimet makseid tasuda.^[1]^[2]

Maksejõuetuse jagunemine

Maksejõuetus jaguneb kaheks: (kuri)tahtlik ja tahtmatu maksejõuetus. Esimese puhul on tegemist olukorraga, kus ettevõtjad teadvustavad, et nad ei suuda ühel hetkel enam maksekohustusi täita, kuid keelduvad selles osas midagi ette võtmast. Tahtliku maksejõuetuse alaliigiks võib olla näiteks see, kui ettevõtte eesmärk on küll äritegevus, kuid selles tegeletakse teadliku pettusega. Tahtmatu maksejõuetuse puhul on tegemist olukorraga, kus ootamatu sündmuse tagajärjel tekib maksejõuetus. Selline olukord on siis, kui näiteks ettevõtte varad röövitakse. Erinevalt tahtmatust maksejõuetusest, ei ole seda võimalik ette näha. Selle mõiste puhul on oluline, et seda ei peetaks sarnase termini, pankroti sünonüümiks. ÕS-i kohaselt on pankroti puhul tegemist lootusetu maksejõuetusega, seega kõik maksejõuetuse juhud ei pruugi viia pankrotini. Termin "maksejõuetus" küll viitab majanduslikule seisundile, kuid seda ei saa veel lugeda pankrotiks ehk kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetuseks.^[2]^[1]

Ajalugu

Eristatakse kahte liiki maksejõuetust: ajutist ja püsivat. Püsiva ehk lootusetu maksejõuetuse korral kuulutab kohus välja pankroti. Ajutise maksejõuetuse puhul puudub alus pankroti väljakuulutamiseks, kuid samas on tähtis kindlaks teha, kas võlgniku maksejõuetus tuleneb täielikust pankrotist või lihtsalt soovist mitte kohustusi täita. Maksejõuetuse põhitunnuseks on see, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Juriidilisest isikust ehk eesmärgistatud organisatsioonist võlgnik on sel juhul maksejõuetu, kui ka kogu tema vara ei kata maksekohustust. Juriidilise isiku puhul analüüsitakse ettevõttemajandust, et selgitada välja pankroti olukord. Samas on ka maksejõuetuse oht siis, kui ei pöörata piisavalt tähelepanu riskidele ja kitsaskohtadele. Üldjuhul on isiku majandusseisundi halvenemine pikaajaline protsess, millele lõpuks järgneb pankrot.^[1]

Maksejõuetuse ennetamine

Maksejõuetuse ärahoidmiseks on palju kasulikke näpunäiteid. Kõige olulisem on koostada äriplaan ja seda täita. Äriplaan annab hea ülevaate äriühingu eesmärkidest, strateegiatest ja tegevustest. Oluline on plaani jälgida, arutada reaalseid majandustulemusi ja ebaõnnestumisel viia läbi muutusi. Muutuste läbiviimisel tuleb kursis olla ka turuseisuga – kas antud äriplaan on antud turul jätkusuutlik. Äritegevusele võib suurt riski tekitada ühest kliendist või hankijast sõltumine. Pikaajalise tasuvusega ja suuremahuliste investeeringute finantseerimine lühiajaliste laenudega võib krediidituru ja tingimuste karmistudes muutuda probleemiks. Maksejõuetuse vältimiseks tuleks hajutada riske ning planeerida asju rohkem läbi.^[3]

Vaata ka

Riigi maksejõuetus

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Varusk, Merike (2008). "Maksejõuetus - mis see on" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2019-01-08. Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti Keele Instituut (2018). Eesti õigekeelsussõnaraamat. Eesti, Tallinn.
↑ Tamme, Tõnis (2010). "7 soovitust maksejõuetusest hoidumiseks". Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Varusk, Merike (2008). "Maksejõuetus - mis see on" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2019-01-08. Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[:1-2] 2,0 ^2,1 Eesti Keele Instituut (2018). Eesti õigekeelsussõnaraamat. Eesti, Tallinn.

[3] Tamme, Tõnis (2010). "7 soovitust maksejõuetusest hoidumiseks". Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[1]

[2]

[3]