Maire Raadik

Maire Raadik (sündinud 21. märtsil 1963 Pärnus) on eesti keelekorraldaja ja keeleteadlane.^[1]

Haridus

Lõpetanud 1981. aastal Pärnu 1. Keskkooli kuldmedaliga ning 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal eesti keele eriharus cum laude. 2002. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö "Eesti panganduse oskuskeele areng 1990. aastatel".

Töökäik

Töötanud alates 1986. aastast Eesti Keele Instituudis (kuni 1993. aastani Keele ja Kirjanduse Instituut) vanemlaborandi, nooremteaduri ja teadurina, alates 2008. aastast vanemkeelekorraldaja, õigekeelsussõnaraamatu toimetaja.

Pidanud loengukursusi Tartu ülikoolis 1996, 1997, 2007, 2009, Helsingi Ülikoolis 1999, Tallinna Ülikoolis 2005–2011.^[1]

1993. aastast on ta Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige ja alates 2016. aastast selle vanem.^[2] 2000–2006 oli ta Emakeele Seltsi ajakirja Oma Keel toimetaja, seejärel toimetuskolleegiumi liige, 2007. aastast alates justiitsministeeriumi ajakirja Õiguskeel toimetuse liige.

Uurimisvaldkonnad: leksikoloogia, leksikograafia ja keelekorraldus, eesti õigekeelsuse alussõnaraamatud, eesti õigekeel. Saanud PHARE, Eesti Teadusfondi ja muude asutuste uurimistoetusi.^[1] Avaldanud üle 100 kirjutise.

Tunnustus

2000 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivis)
2023 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[3]

Teoseid

Keelenõuanne soovitab (kaasautor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996
Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 (kaasautor). Tallinn, 1999 (2., parandustega trükk 2001)
Keelenõuanne soovitab 2 (kaasautor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000
Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused (kaastoimetaja). Tallinn: Emakeele Selts, 2000
Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud (toimetaja). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2003
Keelenõuanne soovitab 3 (toimetaja, kaasautor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004
Panganduskeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 (kaasautor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006
Keelenõuanne soovitab 4 (toimetaja, kaasautor). Tallinn, 2008
Kuidas vormistada ametikirja. Keeleline juhend omavalitsusasutuste töötajaile. Tartu, 2008
Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011 (2., täiendatud trükk 2014)
Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012 (kaastoimetaja, -autor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 (toimetaja, kaasautor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013
Keelenõuanne soovitab 5 (toimetaja, kaasautor). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015
Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik. Tartu: Atlex, 2016
Uudissõnu uue aastatuhande algusest. Tallinn: Tänapäev, 2017.
Native vs. borrowed material as approached by Estonian language planning practitioners: The experience of the Dictionary of Standard Estonian (kaasautor). International Journal of Lexicography 2018.10.1093/ijl/ecy007.
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (toimetaja, kaasautor). Tallinn: EKSA, 2018.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2012. Vaadatud 27. detsembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.

Kirjandus

Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2000, 58.
Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

Maire Raadik Eesti Teadusinfosüsteemis
Mari Klein. Aasta lõpus ilmuvasse uude ÕS-i tehakse veel viimaseid täiendusi Õpetajate Leht, 15. märts 2013
Aili Künstler. ÕSi tulevik seostub eesti keelekorralduse tulevikuga Sirp, 20.12.2013
Maire Raadik. Keelenõuanne liigub allikmaterjalide koostamise poole, Sirp, 02.10.2015

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

[2] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2012. Vaadatud 27. detsembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[3] "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.

[1]

[2]

[3]