Maailmakodanikuharidus

Maailmakodanikuharidus ehk Global Citizenship Education (GCE) on üks õppimisviisidest, mis pöörab intensiivset tähelepanu inimese inimlikele kohustustele ja väärtustele ühiskonnas.

Maailmakodanikuhariduse omandaja

Maailmakodanikuks olemine tähendab seda, et inimene tunneb isiklikult kogukonna ja inimkonnaga üleüldiselt ühtekuuluvustunnet. Ta peab olema ka valmis ja suuteline lahendama globaalseid väljakutseid.

Peamine on, et maailmakodanik teeks tema võimuses oleva, et ühiskond oleks rahumeelne, tolerantne, kaasav, turvaline, kestlik ja selline, mis aktsepteerib erinevusi, mis iga eksisteeriva elusa või elutuga kaasnevad.

Fookusala

• Globaalne propageerimine ja poliitiline dialoog;
• GCC ja ESD (SDG sihtmärk 4.7) edusammude ülemaailmne mõõtmine;
• Rahu ja inimõigustealane haridus;
• Vägivaldse ekstremismi vältimine hariduse kaudu;
• Haridus holokausti teemal;
• Õpikute väljatöötamine.

Kuidas õppimisviisid aitavad paremini omandada maailmakodanikuharidust

Olemas on kolm põhilist õppimisviisi, mis aitavad kaasa maailmakodanikuhariduse omandamisele. Nendeks viisideks on kognitiivne, sotsioemotsionaalne ja käitumuslik õppimine. Eelnevalt nimetatud õppimisviisid muudavad õppimise tõhusamaks ja arusaadavamaks. Kognitiivne õppimine:

Kognitiivne õppimine paneb rõhku rohkem teadmiste omandamisele. Arendab ka arusaamu ja kriitilist mõtlemist üleilmsetel ja kohalikel teemadel kui ka vastastikseose ja -sõltuvuse kohta.

Sotsioemotsionaalne õppimine:

Sotsioemotsionaalne õppimine arendab tunnetada inimkonnaga ühtekuuluvustunnet. Aitab osata väärtuste ja vastutuste jagamist ning tunda austust, tolerantsust ja kaastunnet teiste inimeste suhtes, olenemata nende erinevustest ja talitlustest.

Käitumuslik õppimine:

Käitumusliku õppimise põhiteema on tegutsemine rahumeelsema ja kestlikuma maailma huvides tõhusalt ja vastutustundlikult kõikidel võimalikel tasanditel.

Omadused, mida maailmakodanikuharidus võimaldab

• Kujundab arusaama maailma juhtimise korraldustest, kohustustest ja õigustest;
• Teadlikustab üleilmsetest probleemidest;
• Oskamine tunnustada ja hinnata erinevusi kultuuri, keele, religiooni ja soo alusel;
• Kujundab oskuse elada mitmekesises maailmas;
• Arendab kriitilist ühiskondliku kirjaoskust ja ka selle rakendamist;
• Kujundab välja aususe ja sotsiaalse õiglusega seotud väärtused;
• Oskus analüüsida kriitilist ebavõrdsust mistahes alusel;
• Julgestab osaleda tänapäevaste maailmaprobleemide lahendamises;
• Aitab kujundada hooliva ja empaatilise hoiaku inimeste ja keskkonna suhtes;
• Suurendab austust mitmekesisuse vastu;
• Oskus analüüsida uskumuste ja väärtuste mõju poliitilisele ja sotsiaalsele otsustusprotsessile.