Maa-alused
|
See artikkel räägib eesti mütoloogilistest olenditest; nahahaiguse kohta vaata Maa-alused (haigus); Emir Kusturica filmi kohta vaata artiklit Maa-alused (film), Kreutzwaldi jutu kohta artiklit Maa-alused (jutt). |
Maa-alused (ka maahaldjad) olid algselt surnud olendid, kes hiljem elasid maa või põranda all.[1]
Maa-alused olid tuntud pisikeste inimesekujuliste mütoloogiliste olenditena põhiliselt Põhja-Eestis, nende olemasolust andsid märku hääled. Nad tegutsesid seppade (taovad tiks-tiks) ja kangrutena, maa peale ilmusid ka putuka või loomana (harilikult konnana). Neile tehtud heategude eest tasusid rikkalikult.
Maa-aluste ja maahaldjate (kes esinesid Lõuna-Eesti rahvapärimustes) pahandamine võis kaasa tuua maast saadud haiguse (haigust nimetati samuti maa-alused). Peamiselt Saaremaal ei olnud lubatud putukate peale või nende teeradadele astumine, et mitte pahandada maa-aluseid.[2] Rahvapärimuses oli uskumus teispoolse ilma asukate haigestavast mõjust inimesele ning teatud iseloomuliku hääle kuulmine võis olla haiguse, hävingu, isegi surma ettekuulutajaks.
Üleloomulike olendite ringi kuulus ka toonesepa nimetust kandev mardikas. Tooneseplaste (mööbli- ja suur-toonesepp) tiksumist on käsitatud kui surnuteilma märguannet elavaile. Seosele toonelaga viitavad ka mardika liiginimetused toonesepp ja toonetikas.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 15.05.2020
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 158
- ↑ Kujutelmad üleloomulikest olenditest [2] Mall Hiiemäe