Mühlendahl
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/RU_COA_M%C3%BChlendahl_XIV%2C_80.png/220px-RU_COA_M%C3%BChlendahl_XIV%2C_80.png)
Mühlendahl on eesti päritolu aadlisuguvõsa. Tänapäeval elab suguvõsa Saksamaal ja Prantsusmaal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsa on pärit Virumaalt Palmse mõisast. Liin algab XVIII sajandi algul elanud Oruveski (Orroveski, Orroweske) Jaaguga. Tema poeg Jakob (1729−1785) oli pikka aega (1756−1785) Eestimaa rüütelkonnale kuulunud Rannapungerja postijaama komissar. Ta muutis oma eesti nime saksapäraseks Mühlendahliks (Mühlen ‘veski’ + dahl ‘org’). Viimase poeg Jacob Johann Mühlendahl (1763−1817) teenis Venemaa sõjaväes välja alampolkovniku auastme. Hiljem oli ta põllumees Virumaal, kus sai 1812. aastal Raeküla rüütlimõisa omanikuks. Teenistuse kaudu tõsteti ta 1794. aastal aadliseisusse.[1] Tema poeg Karl Gustav von Mühlendahl (1811−1891) võeti 27. mail (vkj) 1874 Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse ja seejärel 17. juunil (vkj) 1882 Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[2] Tema kahest pojast sai alguse kaks liini, mille liikmed asusid XX sajandi algul elama Saksamaale. Tänapäeval on Saksamaal alles mitu suguvõsa haru.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Heinrich Ernst von Mühlendahl (1896−1977), insener, keemik, Eestimaa rüütelkonna eesistuja
- Arved (Arvid) Jakob Johann von Mühlendahl (1904−1944), mereväekapten, allveelaeva U-867 komandör
- Karl Ernst Jakob Johann von Mühlendahl (sündinud 1939), meditsiinidoktor, professor, Osnabrücki lastehaigla ülemarst
- Georg Alexander Jakob Johann von Mühlendahl (sündinud 1940), õigusteaduse doktor, Euroopa Turuameti viitsepresident
- Paul Matthias Jakob Johann von Mühlendahl (sündinud 1980), õigusteaduse doktor, dotsent
Mühlendahli suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa:
- Liivimaa eesti distrikt:
- Kärkna (Falkenau) (1850ndad−1860ndad, rendivaldus), Sootaga (Sotaga) (1850ndad, rendivaldus)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 369.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 319−337.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 170−172 [1].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1954. Lk 295−299.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1977. Lk 325−328.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 224.