Mägikiur
Mägikiur | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
Västriklased Motacillidae |
Perekond |
Kiur Anthus |
Liik |
Mägikiur |
Binaarne nimetus | |
Anthus spinoletta (Linnaeus, 1758) |
Mägikiur (Anthus spinoletta) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Liigi kirjeldas 1758. aastal Karl Linné. Varem käsitleti liikide kolmikut, millesse kuulusid mägikiur, randkiur ja leetkiur (Anthus rubescens), ühe liigina Anthus spinoletta.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Mägikiur on levinud mäestikes Lõuna- ja Kesk-Euroopast ja Aasia lõunaosast kuni Hiinani. Mägikiur rändab lühikest maad.
Eestis kohati mägikiuru esmakordselt 2009. aasta veebruaris Tallinnas Koplis Paljassaare lahe ääres.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Sarnaneb randkiuruga, ja varem käsitleti viimast mägikiuru alamliigina. Hundsulestikus alapool roosakas, triibustusega külgrinnal ja kehakülgedel. Puhkesulestikus sarnaneb ta väga randkiuruga, siis eristavad teda randkiurust natuke heledam ülapool, selgem kulmutriip ja valgem tiivavööt. Kutsehüüd on venitatud siit, ka iits või iits trüt. Laul sarnaneb nii sookiuru kui randkiuru omaga.[1]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Asustab pesitsusajal mäenõlvade alpiniite ja kõrgtasandikke ülalpool metsapiiri, sageli vee lähedal. Talveks liigub madalamale, tegutsedes siis mererandades, järvekallastel, märgaladel ja üleujutatud põldudel.
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Mägikiur pesitseb aprillist juunini, üks kuni kaks korda aastas.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toitub peamiselt putukatest, ka ussidest ja tigudest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 366.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mägikiur andmebaasis eElurikkus
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mägikiur |