Mäeküla piimamees (film)
Žanr | draama |
---|---|
Režissöör | Leida Laius |
Stsenarist | Voldemar Panso |
Operaator | Mihhail Dorovatovski |
Helilooja | Arvo Pärt |
Peaosades |
Jüri Järvet Elle Eha Ants Lauter |
Toimetaja | Virve Lunt |
Filmistuudio | Tallinnfilm |
Aasta | 1965 |
Esilinastus | 10. juuli 1965 |
Kestus | 88 minutit |
Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
Keel | eesti |
IMDb profiil |
"Mäeküla piimamees" on 1965. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm. Filmi stsenaarium on valminud Eduard Vilde samanimelise romaani ainetel.
Filmi plakati on kujundanud Alfred Saldre.[1]
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Talumehe Tõnu Prillupi naine sureb ära. Kuna ta väikesed lapsed vajavad hoolt, abiellub Prillup mõne nädala pärast oma naise noorema õe Mariga. Nägus ja nooruke Mari jääb silma vanale mõisnikule parun von Kremerile. Parun teeb Tõnule ettepaneku, et Mari võiks tulla talle armukeseks, siis saaks Tõnu vastutasuks rendile Mäeküla piimatalu. Tõnu elab küllalt viletsasti ja unistab rikkakssaamisest ning paremast elust. Kui Tõnu Marile von Kremeri ettepanekust räägib, saab too vihaseks ja keeldub. Mõni aeg hiljem Mari siiski nõustub. Tõnu saabki Mäeküla piimatalu endale. Kuid igatsetud rikkust ja õnne ta ei saavuta. Tõnul puuduvad piimatalu pidamiseks vajalikud omadused ja majandamine ei edene. Prillupit häirib ka see, et Maril nagu ei olegi eriti midagi mõisniku armukeseks olemise vastu. Tõnu laostub, joob end põhja ja sureb.
Osatäitjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri Järvet – Tõnu Prillup
- Elle Eha – Mari
- Ants Lauter – parun von Kremer
- Jüri Järvet juunior – Juku, Tõnu poeg
- Lea Unt – Anni, Tõnu tütar
- Jaan Sammul – Kuru Jaan
- Evald Hermaküla – Juhan
Filmi retseptsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Kriitika võttis filmi vastu suhteliselt positiivselt. Filmile heideti aga ette seda, et pingestatust on vähe ning seetõttu on filmi emotsionaalne tonaalsus kujunenud üheülbaliseks. Samuti leiti, et filmis puudub kulminatsioonimoment. Üksmeelselt aga kiideti Jüri Järveti meisterlikku osatäitmist. Üleliiduline kriitika ei olnud filmi suhtes nii leebe ja mõistev kui kodumaine.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kiisler, Vilja (24. märts 2023). "Vabastage Leida Laius!". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24. märtsil 2023.
- ↑ Õie Orav. Tallinnfilm. 1, Mängufilmid 1947-1976. Tallinn, 2003, lk. 335-337