Ludwig Wilhelm (Baden-Baden)

Ludwig Wilhelm
	Portree 1705. aastast
Sünniaeg	8. aprill 1655; Hôtel de Soissons Pariisis Prantsusmaal
Surmaaeg	4. jaanuar 1707; Rastatti loss Saksamaal
Abikaasa	Sibylla von Sachsen-Lauenburg
Lapsed	Ludwig Georg Simpert; Auguste Maria Johanna; August Georg Simpert
Vanemad	Ferdinand Maximilian von Baden-Baden; Savoia Louise

Ludwig Wilhelm Baden-Badenist (8. aprill 1655 – 4. jaanuar 1707) oli valitsev Baden-Badeni markkrahv Saksamaal ja keisriarmee ülemjuhataja. Ta oli tuntud ka kui Türkenlouis ("Türgiludwig") tema paljude võitude tõttu Türgi armeede üle. Pärast tema surma 1707. aastal tegutses tema naine Sibylla von Sachsen-Lauenburg Baden-Badeni regendina vanima poja alaealisuse tõttu, kellest sai hiljem Baden-Badeni markkrahv.

Perekond

Pariisis sündinuna oli Ludwig Ferdinand Maximilian von Baden-Badeni ja Savoia Louise'i poeg. Tema ristiisa oli Prantsusmaa kuningas Louis XIV. Tema isa oli markkrahv Wilhelmi vanem poeg, kes suri varem, jättes Ludwigi järgmiseks valitsevaks Baden-Badeni markkrahviks ja Zähringite koja katoliikliku haru peaks.

Tema ema vend oli Soissonsi krahv, tunnustatud kindrali Savoia Eugeni isa, kelle sõjaväelises varjus Ludwig elas ja võitles, kuigi nõod olid ka liidus Saksa-Rooma keisri teenistuses prantslaste vastu. Kuna tema vanemad olid võõrandunud, rööviti ta lapsena oma emakodust Pariisis ja viidi Saksamaale, kus teda kasvatas isapoolne kasuvanaema.

Sõjaväeline karjäär

Ludwig Wilhelm teenis algul Raimondo Montecuccoli alluvuses vikont Turenne'i vastu ja seejärel Lorraine'i hertsogi alluvuses. Viini piiramisel türklaste poolt 1683. aastal paiskas ta oma väed linna ning saavutas hiilgava väljatungiga ühinemise Jan III Sobieski ja Lorraine'i hertsogiga, kes olid kergenduseks tulnud. 1689. aastal võitis ta türklasi Niši juures.

Ludwigit hakati kutsuma Türkenlouisiks või keisririigi kilbiks. Türklased kutsusid teda punaseks kuningaks tema punase vormikuue tõttu, mis tegi ta lahinguväljal hästi nähtavaks. Ta oli tuntud Euroopa kaitsjana türklaste vastu, nagu ka Savoia Eugen. Sõjaväeülemana Saksa-Rooma riigi teenistuses määrati ta 1689. aastal keisriarmee ülemjuhatajaks Ungaris, kus ta 1691. aastal Slankameni lahingus Osmanite üle kõlava võidu saavutas. Ludwig nägi Osijekis erakordse strateegilise tähtsusega asukohta sõjas Osmanite vastu. Ta nõudis tungivalt linnamüüride parandamist ja tegi ettepaneku ehitada uus kindlus nimega Tvrđa vastavalt Vaubani sõjatehnika põhimõtetele. Varsti pärast seda saadeti Suure alliansi sõjas Reini armeed juhtima.

1701. aastal ehitas ta Stollhofeni liinid, kaitseotstarbelise kaevikuliini, mille eesmärk oli kaitsta Põhja-Badenit prantslaste rünnaku eest. Hiljem juhtis ta keisriarmeed Hispaania pärilussõjas, kus ta lõpetas edukalt Landau piiramise 1702. aasta septembris, kuid pidi peagi taganema üle Reini ja sai Villarsi hertsogi juhitud prantslastelt Friedlingeni lahingus lüüa. 1704. aastal osales ta aga Marlborough' ja Savoia Eugeni edukas Saksamaa kampaanias. Ta paistis silma Schellenbergi lahingus ning piiras ja vallutas Ingolstadti ja Landau, tõmmates seega Baieri väed eemale otsustavast Blenheimi lahingust.

Ludwig Wilhelm suri 1707. aastal oma poolelijäänud Rastatti lossis. Oma maalil "Ludwig Wilhelmi viimased tunnid" jäädvustas saksa-kreeka maalikunstnik Aris Kalaizis väejuhi elu lõppu. Tema naine asus nende poja Ludwig Georgi eestkostevalitsejaks. Viimane võttis valitsemise oma emalt üle 1727. aasta oktoobris.

Abielu ja lapsed

Keiser andis talle naiseks noore pärijanna Sibylla von Sachsen-Lauenburgi. Nad said järgmised lapsed:

Leopold Wilhelm (1694–1695)
Charlotte (1696–1700)
Karl Joseph (1697–1703)
Ludwig Georg Simpert (7. juuni 1702 – 22. oktoober 1761)
Wilhelmine (1700, Schlackenwerth – 1702, Schlackenwerth)
Luise (1701, Nürnberg – 1707)
Wilhelm Georg Simpert (1703–1709)
Auguste Maria Johanna (10. november 1704, Aschaffenburg – 8. august 1726, Pariis)
August Georg Simpert (14. jaanuar 1706 – 21. oktoober 1771)

17 aastat pärast markkrahvi surma abiellus tema tütardest ainsana lapsepõlve üle elanud Auguste kurikuulsa Prantsuse regendi poja Louis d'Orléansiga ja pulmade ajal esimesega Prantsusmaa troonipärimisjärjekorras.

Tema järeltulijaks selle abielu kaudu sai 1830. aastal Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe I.

Pärast Ludwigi surma ehitas tema lesk oma abikaasa mälestuseks suveresidentsiks Favorite lossi. Ludwig Wilhelmi matmispaik on Baden-Badeni Stiftskirche.

Eelnev Wilhelm	Baden-Badeni markkrahv 1596–1677	Järgnev Ludwig Georg Simpert