Ludwig Körber
| Ludwig Bernhard Körber | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
19. aprill 1863 Rõngu, Venemaa keisririik |
| Surmaaeg |
9. aprill 1919 London, Suurbritannia |
| Teenistus | Venemaa keisririik |
| Auaste | viitseadmiral |
| Sõjad/lahingud |
Rusikavõitlejate mäss Vene-Jaapani sõda Esimene maailmasõda |
Ludwig Bernhard Körber (19. aprill 1863 Rõngu - 9. aprill 1919 London) oli Venemaa mereväeohvitser. Ta muutis oma nime 30. oktoobril 1916 Ludwig F. Korviniks (Corvinus). Ta oli Vene viitseadmiral.[1]
Biograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis Tartumaal Rõngus baltisaksa perekonnas, kuhu kuulus mitu põlvkonda pastoreid. Tema vanavanaisa Eduard Philipp Körber oli Võnnu Jakobi koguduse õpetaja, vanaisa Carl Eduard Körber oli Vändra ja Käru koguduse õpetaja ja ajakirjanik. Tema isa oli Tartu ülikooli professor Bernhard Eduard Otto Körber. Ta õppis Peterburis, pealinna kuulsas saksa koolis St. Petri-Schule.
Ta lõpetas 1884. aastal mereväe kadettide korpuse ja Nicholase mereväeakadeemia Peterburis. Aastatel 1886–1889, teenides Läänemerel, võttis ta Stepan Makarovi juhtimisel ette maailmaturnee korvetiga Vityaz.
Aastatel 1897–1900 teenis ta Kaug-Idas, kus ta paistis silma Taku kindluse rünnaku ajal. Aastatel 1904–1905 osales ta Vene-Jaapani sõjas vanemohvitserina ristlejatel Russie ja Bogatyr.
Aastal 1905 määrati ta maa- ja merejõudude staapi Kaug-Idas. 1906. aastal taas Läänemerel juhtis ta ristlejat Doni Kasakas. Aastal 1908 anti talle suurtükilaeva Khivinets juhtimine. Seejärel viibis ta aastatel 1909–1911 Vene keiserliku mereväe esindajana Suurbritannias. Venemaale tagasi jõudes määrati ta lahingulaeva Tsarevitši (1911–1913) komandöriks. 1913. aastal teenis ta Balti laevastiku ülema admiral von Esseni staabiülemana. 24. detsembril 1914 ülendati ta viitseadmiraliks. Aastal 1915 oli ta meretranspordi konverentsi president (sellel kohtumisel pandi paika Venemaa keisririigi erinevate ministeeriumide ja eraettevõtete vaheline koordineerimine transpordi kasutamisel). 1916. aastal määrati talle vastloodud Arktika laevastiku juhtimine.[2]
Ludwig vabastati ametist pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ja lahkus Venemaalt 1918. aastal.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Ludwig Körber suri 1919. aastal Londonis. Tema haud avastati 2014. aastal Kensal Greeni surnuaiast.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Ludwig Körberi naine oli Olga Fedorovna von Schultz, kes hukkus 1942. aasta Leningradi blokaadi ajal. Tema lapsed olid aerokosmose insenerid Viktor Körber, Leonid Körber ja Boris Körber.