Mine sisu juurde

Lombardia versaal

Allikas: Vikipeedia
"Taanieli mängu" algusleht versaalidega A, N, C, Q ja S. Egerton MS 2615, 13. sajand.
16. sajandi lombardia versaalid (Ambraser Heldenbuch, fo 75v, u 1516)
Maalitud lombardia versaalid inkunaablis, Nicolas Jensoni trükitud Cicero "De viris illustribus", 1474
Frederic Goudy kujundatud lombardia initsiaalid

Lombardia versaal on teatud tüüpi dekoratiivne majuskel, mida on kasutatud hiliskeskaegsetes käsikirjades (pärast 1200. aastat) gooti kirjas tekstide värviliste initsiaalidena[1], samuti majuskelkirjana raidkirjades[2] ja (erinevalt gooti majusklitest) ka lühemates tekstides, näiteks veerisepealkirjades.

Lombardia versaali iseloomustavad paksud, vahel veidi nõgusate külgedega tähepostid ja jämedad, kuid otstest sujuvalt üheks jooneks peenenevad tähekaared. Need suurtähed olid joonistatud kas peensulega või peene pintsliga. Enamik tähekujusid põhineb rooma kapitaalil, kuid märgatud on osa tähevormide sugulust untsiaalkirjaga. Tähekujud varieeruvad käsikirjades vastavalt piirkonnale või käsikirjade kaunistaja suvale, näiteks T, V, W, M, N, D, A võivad esineda nii untsiaaltähega sarnaneval kujul kui ka rooma majuskli sarnasena.

Versaal, tuletatud ladinakeelsest sõnast versus 'salm', tähendab igasugust algussuurtähte laiemalt[3] ja on vähemalt inglise keeles tänaseni kasutuses majuskli tähenduses[4]. Karolingide-aegsetes käsikirjades kasutati algussuurtähtedena nii põhitekstist suuremana kirjutatud untsiaale kui ka rooma majuskleid, lombardia versaali on peetud nende vormide segunemise tulemiks[5]. Nimetus "lombardia versaal" on mõistena tulnud inkunaablite uurimise sõnavarast[6]. Varastes trükitud raamatutes joonistati hiliskeskajale iseloomulikud värvilised, vahel teises värvis ehisjoontega suured initsiaalid spetsiaalselt nende jaoks jäetud trükita alale[7]. Sageli olid need tehtud kahe värviga, näiteks sinised ja punased, või algas iga lõik kas punase või sinise algustähega, mis paiknesid vaheldumisi. Erinevalt jutustavatest (historiated) või figuraalsetest (inhabited) initsiaalidest (mis võisid samuti kasutada lombardia versaali tähekujusid) ei lisatud neile tekstisisestele lombardia versaalidele hiljem mitmevärvilisi kaunistusi.

Tüpograafias on lombardia versaalil põhinevaid fonte loonud paljud kirjakujundajad, tuntuimad on Frederic Goudy versaalid, kes lülitas Lombardia versaalil põhinevad alternatiivsed majusklid oma fonti Goudy Text.[8]

Lombardia versaal raamatutes

[muuda | muuda lähteteksti]

Muudel materjalidel

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]