Loendur

Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra.

Liigitus

Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamise suunale

Summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas
Lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas

Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks

Asünkroonne jadaülekandega loendur
Asünkroonse ehk jadaülekandega loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Kuna asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel siis ümberlülitumise protsessi ajal võib loenduri väljundis olla vale kood.
Rööpülekandega (sünkroone) loendur.
Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt.

Vastavalt enimkasutatavatele positsioonilisele arvusüsteemidele on tuntumateks loenduriteks:

Kahendloendur – kahepositsiooniliste trigeritega st. igal arvu kohal on kaks võimalikku olekut - väljalülitatud (0) või sisselülitatud (1). Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu (kahendarvu koha). Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv). Kahendloenduri väljundkood on kahendsüsteemis.

Kümnendloendur – loendab samuti kahendsüsteemis 0000...1001. Seega on väljundis 2nd koodile vastavad kümnendnumbrid 0...9. Väljundkoodi mod=10, sellist koodi nimetatakse ka kahend-kümnendkoodiks. See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale.

Loendurites kasutatakse ka mittepositsioonilisi koode

Gray koodiga loendurid – Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu (kahendarvu koha) poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 kahendkoht. Seetõttu ei teki vahepealseid parasiitolekuid (üleminekuolekuid).