Lingvistiline mets
| Lingvistiline mets | |
|---|---|
| Autor | Valdur Mikita |
| Kaane kujundaja | Maite Kotta |
| Päritolumaa | Eesti |
| Keel | eesti |
| Žanr | esseekogumik |
| Kirjastaja | Grenader / Välgi metsad |
| Ilmumisaeg | 2013 |
| Lehekülgi | 240 |
| ISBN | 9789949512188 |
"Lingvistiline mets: Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi" on eesti kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi.[1]
Raamatu avaldas kirjastus Grenader, kaane kujundas Maite Kotta. Avaldamiskohaks on raamatus märgitud Välgi metsad.
Sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Teose üks läbivaid motiive on Eesti enda, kohaliku põliskultuuri ja eesti keele ainulaadsus alates juba inimese tekkele eelnenud geoloogilistest ajastutest: "Eesti on paik maakeral, kus Maa vanem ajalugu on kõige paremini näha, kus see on oma looduslikes vormides kõige ilmekamalt säilinud" (lk 135), "Ilu võis olla esimene märksõna, millega Eesti Euroopa teadvusesse jõudis" (lk 104); "Eesti kultuurimüüdi alguspunkt tuleks viimasest jääajast nihutada vähemasti kuussada miljonit aastat tahapoole" (lk 94–95); "Siluri kohta võib öelda, et Eesti asus tollal sõna otseses mõttes maailma keskpunktis" (lk 110); "Närvisüsteemi algkodu võime leida diktüoneemakildas leiduvatest graptoliitidest. Mõtlemine näib olevat sündinud Eestis" (lk 135); "Eesti keel lubab üsna geniaalselt kaardistada seda osa maailmast, mida keeles pole, aga mis võiks seal põhimõtteliselt olla" (lk 40–41).
Arvustused
[muuda | muuda lähteteksti]Hasso Krulli hinnangul mängib Mikita looduse ja kultuuri piiriga, sidudes need küll tihedalt eestlastele omasesse metsikusse mõtlemisse ("Lihtsalt öeldes seisneb Eesti eripära kultuuri ja looduse läheduses, keele ja looduse ühtekuuluvuses" (lk 142)), kuid neid siiski "õrnalt lahus" hoides. Samuti rõhutab Mikita perifeeria tähtsust ja ainulaadsust kultuuris: "Kultuuri ja inimteadvuse potentsiaal ei sõltu mitte niivõrd kultuuri enda mahukusest või mälu suurusest, vaid pigem selle tõlkepotentsiaalist, teisisõnu võimalikult rikka perifeeria olemasolust" (lk 139–140).
Krull hoiatab ka Mikita teksti väärtõlgenduste eest: "Segadusse sattunud lugeja näeb Mikita raamatus ilmselt mingit patriotismi, traibalismi või primitivismi uuendatud vormi, paigutades ta kuhugi jalgpalli, Eurovisiooni ja vabaõhumuuseumi rehetarede kõrvale. Niisuguse tõlgenduse vastu "Lingvistiline mets" minu meelest kaitstud ei ole, kuigi see on loomulikult tõlgendus, mille kaudu teost mõista ei saa." Tema sõnul on raamat "kirjutatud pillavalt, hullavalt, lopsakalt ja hajameelselt, nii et tekivad korduvad mustrid, pöörased seosteahelad, haruldaselt tabavad fraasid, poeetilised metafoorid. "Lingvistiline mets" on ekstaatiline kirjandusteos, mille sarnaseid ilmub harva, sest suuri ideid ilmub harva."[2]
2014. aastal pälvis Mikita "Lingvistilise metsa" eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna[1], Virumaa kirjandusauhinna[3] ning Tartu Kultuurikandja aunimetuse 2013. aasta kultuurisündmuse kategoorias[4]. "Ei mäletagi mõnda teist sellist raamatut, mis oleks kaasa toonud nii laia spektriga lugejaskonna nõnda üksmeelse, kuid mitmehäälse tunnustuse," kirjutas selle kohta kriitik Mihkel Kunnus.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Jaanus Kulli "Valdur Mikita: "Mul oli väga õnnelik lapsepõlv. Mind kasvatasid koerad, lambad ja suured puud."" Õhtuleht, 15. märts 2014
- ↑ Hasso Krull "Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku" Vikerkaar 4-5/2014
- ↑ Ago Gaškov "Virumaa kirjandusauhind tõi esile ehmatavalt sarnased raamatud. Ja Mikita sai veelgi kuulsamaks" ERR, 21.03.2014
- ↑ Raimu Hanson "Metsa poole mõte tõi kaasa tipptiitli" Postimees, 19. veebruar 2014
- ↑ Mihkel Kunnus "Geniaalne, Watson!"[alaline kõdulink] Sirp, Mihkel Kunnus 13.03.2014
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Veiko Märka "Lingvistiline mats 1" ja "Lingvistiline mats 2" Võrumaa Teataja, 20 veebruar 2016
- Eerik Kergandberg "Kakskaru jahimeestega lingvistilises metsas" Postimees, 13. oktoober 2013
- Monica-Linde Klemet "Mikita trikitab ja kipitab" ERR, 08.11.2013
- Vahur Afanasjev "Valdur Mikita, metsik isekirjutaja" Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2014
- Raimu Hanson "Metsa poole mõte tõi kaasa tipptiitli" Postimees, 19. veebruar 2014
- Mihkel Kunnus "Geniaalne, Watson!" Sirp, Mihkel Kunnus 13.03.2014
- Tõnu Pedaru "Valdur Mikita: Eesti on tõeline ajakaev" ERR, 13.03.2014
- Jaanus Kulli "Valdur Mikita: "Mul oli väga õnnelik lapsepõlv. Mind kasvatasid koerad, lambad ja suured puud."" Õhtuleht, 15. märts 2014
- Heili Sibrits "Mees müüti toomas" Postimees, 15. märts 2014
- Ago Gaškov "Virumaa kirjandusauhind tõi esile ehmatavalt sarnased raamatud. Ja Mikita sai veelgi kuulsamaks" ERR, 21.03.2014
- "Mihkel Kunnus: Valdur Mikita on saanud hakkama millegi pretsedendituga" ERR, 30.03.2014 (Mihkel Kunnus analüüsib "Lingvistilist metsa" Vikerraadio saates "Kohustuslik kirjandus")
- Hasso Krull "Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku" Vikerkaar 4-5/2014
- Kristo Elias ja Kadri Hinrikus ""Osoon" püüab räimi ja läheb Valdur Mikitaga lingvistilisest metsast päris metsa" ERR, 05.05.2014 (ETV saatesarjas "Osoon")