Lindau-klassi miinijahtija
 Leedu miinijahtija Suduvis 2007. a | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
| Saksamaa | |
| Ehitaja | Burmester Werft |
| Kasutusele võetud | 1958-1960 |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp | Lindau |
| Veeväljasurve | 465 t |
| Pikkus | 47,1 m |
| Laius | 8,3 m |
| Süvis | 3 m |
| Kere | Puit |
| Sõsarlaevad | 18 |
| Peamasinad | 2 diiselmootorit 2490 kW |
| Abimasinad | 5 generaatorit |
| Käiturid | 2 muudetava sammuga sõukruvi, hiljem 2 pöörataval sambal sõukruvi. |
| Kiirus | 16,5 sõlme |
| Sõidukaugus | 900 meremiili (14 sõlme) |
| Meeskond | 44-46 in |
| Relvastus | 1x 40mm kahur Bofors; 2x Stinger 2 või 2x 12,7mm kuulipildujad; 4 süvaveepommihoidjat, miinide avastamise sonar; allveerobot; miinide veeskamise võime. |
Lindau-klass (klass 320, 331, 351) on Lääne-Saksamaal külma sõja ajal ehitatud miinilaevade seeria. Algselt ehitati laevad miinitraaleriteks, hiljem aga ehitati ümber miinijahtijateks või mehitamata kaater-miinitraalerite juhtlaevadeks. Ei ole enam üldjuhul aktiivses kasutuses.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Laevad ehitati 1958–1960 Burmester Werfti tehases. Tegemist oli teadaolevalt esimese sõjajärgsel Saksamaal ehitatud sõjalaevaga. Kokku ehitati 18 miinitraalerit (klass 320), millest ajavahemikul 1970–1983 ehitati 12 ümber miinijahtijateks (klass 331) ja 6 kaatertraalerite juhtlaevadeks (klass 351). Laevad teenisisd Saksamaal 4., 6., ja 8. miinitraalerite divisjonis. 1998–2001 läks neist enamus edasi teiste riikide kätte:
- Lõuna-Aafrika Vabariik – 4 (+2 varuosadeks)
- Eesti – 2
- Läti – 2
- Leedu – 2
- Gruusia – 1
2000. aasta sügisel arvati viimased Lindau-klassi laevad Saksamaal teenistusest välja. 1 on säilitatud mereväemuuseumis Wilhelmshavenis ja 1 noortekeskusena Duisburg-Ruhrortis. 1 laev on järelturufirma VEBEG müügist leidnud kasutuse ka eramootorjahina Itaalias.
Järglaseks on Frankenthal-klassi miinijahtija (klass 332).
Lindau-klassi laevad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lindau – teenistusse võetud 24.04.1958; ümber ehitatud 1978 (klass 331); 29.09.2000 – 26.03.2009 Eesti Mereväes EML Sulev M312; alates 2010 muuseumlaev Tallinnas Lennusadamas.
- Göttingen
- Koblenz
- Wetzlar
- Tübingen
- Schleswig
- Paderborn
- Weilheim – teenistusse 28.01.1959; ümber ehitatud 1978 (331); teenistusest välja 30.06.1995; muuseumlaev mereväemuuseumis Wilhelmshavenis.
- Cuxhaven – teenistusse 11.03.1959; ümber ehitatud 1979 (331); 23.03.2000 – 26.03.2009 Eesti Mereväes EML Wambola M311; müüdud erakätesse ja seisab väärismetallist puhastatuna Tallinnas Noblessneri sadamas (2013).
- Düren
- Marburg
- Konstanz
- Wolfsburg
- Ulm
- Flensburg – teenistusse 22.01.1960; ümber ehitatud 1972 (331); 26.06.1991 teenistusest välja arvatud; hiljem noortekeskus Duisburg-Ruhrortis.
- Minden – teenistusse 22.01.1960; ümber ehitatud 1978; alates 15.11.1998 Gruusia Rannavalves Aeti P22, uputati 08.2008 Vene dessantväelaste poolt Poti sadamas; tõsteti üles, edasine saatus ebaselge.
- Fulda – teenistuses 05.03.1960 – 26.03.1992; järelturufirmale.
- Völkingen
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Lindaud ehitati erinevast väärispuidust kerega, et vähendada magnetvälja. Kere oli jagatud sektsioonideks. Üldiselt kasutati võimalikult mittemagnetilisi materjale. Algul olid laevad kahe pika sõuvõlliga ja muudetava sammuga sõukruvidega, kuid hiljem ehitati ümberpööratavate püstsammastega sõukruvidele, mis suurendas manööverdusvõimet.