Linda Pobul
Linda Pobul (aastani 1947 Linda Eomois, 21. juuli 1920 Kõrgepalu, Võrumaa – 23. jaanuar 2012[1]) oli eesti keemik.[2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Linda Pobul oli möldri tütar.[2]
Lõpetas 1938 Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasiumi, 1947 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemia-mäeteaduskonna keemia osakonna keemilise tehnoloogia erialal, tehnikakandidaat (1958, TA), väitekiri "Eesti põlevkivi – kukersiidi – oksüdatsioon kaaliumpermanganaadiga leelises keskkonnas". Oli 1947–59 Eesti NSV TA Keemia Instituudi (KI) nooremteadur, 1959–81 vanemteadur, 1981–90 aparatuuritööline ja tehnik.[2]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisvaldkond: põlevkivide orgaanilise aine (kerogeeni) oksüdatiivse lagundamise protsessid. Peab end akadeemik Paul Kogermani õpilaseks ja tema püstitatud probleemide uurimise jätkajaks. Olulisemaid teadustulemusi: põlevkivi orgaanilise aine oksüdatiivsel lagundamisel tekkinud mono- ja dikarboksüülhapete ning bensool-karboksüülhapete identifitseerimine, nende kvantitatiivne analüüs ja eraldamine teistest oksüdatsiooniproduktidest.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Окислительная деструкция керогена кукерсита. // TA Toim 2 (1953) 1; 4 (1955) 1
- Новый источник сырья для получения двухосновных насыщенных кислот (kaasautor A. Fomina). // TA Toim 6 (1957) 2
- Природа керогена прибалтийского горючего сланца-кукерсита и его химические сырьевые качества (kaasuatorid A. Fomina, Z. Dektereva). Tallinn, 1965.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti NSV TA Keemia Instituudi teaduskaader 1947–1972, 18.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013