Limaskestabarjäär
Limaskestabarjäär (inglise keeles mucosal barrier) on epiteelirakkude membraanil ja nendevahelistel tiheliidustel põhinev limaskesta ioonide, molekulide, bakterite jm läbivust blokeeriv või pärssiv omadus.[1]
Limaskestabarjäär ei ole kindel anatoomiline struktuur, ja kontseptsioonina kerkis see esile arvatavasti möödunud sajandi teisel poolel (1960. ja 1970. aastatel).
Osade uurijate arvates esineb limaskestabarjäär näiteks sooltes ja maos. Limaskestabarjäär koosneb tõenäoliselt mitmetest komponentidest: lima epiteeli pinnal, bikarbonaatide moodustatud puhverkiht, epiteelirakkude rakumembraanid koos nendevaheliste tiheliidustega, epiteeli kattev fosfolipiidikiht ja epiteelirakkude rakusisene pH regulatsioonisüsteem.
Limaskestabarjääri ülesandeks on neutraliseerida või ka elimineerida rakku sisenenud ülemäärased H+-ioonid[2] ja bakterid, aga ka osalemine toitainete imendumisel ja jääkainete väljutamisel.
Mao limaskestabarjäär kaitseb epiteeli ka maomahla lagundava toime eest.
Limaskestabarjääri talitluse häirumise korral võib tekkida ägedaid limaskestalesioone. Limaskestabarjääri kahjustavad ka mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (näiteks atsetüülsalitsüülhape põhjustab endoskoopiliselt diagnoositud mao ja kaksteistsõrmiku limaskesta lesioone 70–90 protsendil tarvitajatest), kuid need paranevad ravimite tarvitamise lõpetamisel üsna ruttu.[2]
Limaskestabarjääri kahjustumise tagajärjel imendub soolhape limaskesta ja võib seal esile kutsuda põletikku meenutava protsessi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik", 448:2004
- ↑ 2,0 2,1 "Gastroenteroloogia", toimetanud Vello Salupere, keeletoimetaja Elna Martson, tõlkijad Ülle Toots, Katrin Luts, Ülle Uustalu, lk 198 – 199, 2003, AS Medicina, ISBN 998582945X