Lillemuru
Lillemuru on palju rohundite liike sisaldav muru.
Lillemuru on looduslikku niitu meenutav rohttaimekooslus. Erinevalt murudest, kus valdavad kõrrelised ja on vähe taimeliike, on lillemurudes palju ning mitmevärviliselt õitsvaid eri sugukondadesse kuuluvaid liike.
Lillemurud võivad olla madalad (tallatavad), poolkõrged või kõrged (vähe- või mittetallatavad).
Lillemuru rajamine
[muuda | muuda lähteteksti]Lillemuru rajatakse väheviljakale mullale. Rajamisel laotatakse ettevalmistatud mullapinnale õhuke kiht liigirikkalt looduslikult niidult niidetud poolküpsete seemnetega heina[1] või külvatakse kindla liigilise koostisega spetsiaalne seemnesegu.
Seemneseguna on sobiv pärismaistest püsikute liikidest koosnev segu. Marianna Saar soovitab lillemuru seemneseguna näiteks järgmiste liikide segu:
- harilik kastehein
- keskmine värihein
- lamba-aruhein
- punane aruhein
- harilik raudrohi
- kerakellukas
- harilik kellukas
- arujumikas
- pehme madar
- aas-kurereha
- mets-kurereha
- harilik härjasilm
- harilik nõiahammas
- harilik käokann
- süstlehine teeleht
- punane pusurohi
- külmamailane
Eestis kasutamiseks soovitatud liikide hulka kuuluvad veel kollane karikakar, hobumadar, ümaralehine kellukas, nurmnelk, harilik karutubakas, nõmm-liivatee, jt.[2]
Lillemuru hooldus
[muuda | muuda lähteteksti]Lillemuru hooldus seisneb harvas, mõnel korral suve jooksul, niitmises. Väetamist ja kastmist lillemuru ei vaja. Liialt toitainerikas muld põhjustab murukoosluse liigirikkuse vähenemist.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Saar 2009: 67.
- ↑ Lilleniit kaunistab maakodu ümbrust
- ↑ Saar 2009: 68.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marianna Saar. Kauni muru saladus. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. 2009.