Liialaid
| Liia | |
|---|---|
 Liialaid silmapiiril. Eespool Oorahu. Vaade kagust. | |
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 50′ 13″ N, 23° 23′ 49″ E |
| Pindala | 1,31 km²[1] |
| Rannajoone pikkus | 10,9 km |
| Kõrgeim koht |
2,8 m üle merepinna |
 | |
Liialaid ehk Liia saar on laid Väinameres Haapsalu linna Põgari-Sassi küla territooriumil. Saar asub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndis.
Saare pindala on maakerke tulemusena Sõmeriga liitumisel 1,31 km² ja rannajoone pikkus 10,9 kilomeetrit.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Liialaiust 1,6 km kagus asub Tauksi. 1,1 km edelas asub Hanemaa koos ümbritsevate rahudega. 200 meetrit põhja pool on Podurahu. Liialaiu ja Tauksi vahel on Suurrahu, Roograhu, Kuivarahu ja teised väiksemad rahud.
Liiaga on saare põhjaosas liitunud Sõmeri.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Saare keskosas asuv seljak ulatub 2,8 meetrit üle merepinna. Saar kerkis merest umbes aastal 1300. Saare lõunarannas on maasäär.
Liialaiul leidub rannaniite. Mõnel varem niidetud alal kasvab tänapäeval tihe kadastik.[2] Laiul kasvab ka väike männimets.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest korda mainiti Liialaidu 1526 (Lyszar).
Liialaid on olnud kasutuses heinamaana.[2]
1944. aasta 29. septembri varahommikul põgenes Liialaiult Hiiumaa laidudele ja hiljem Rootsisse riigisekretär Helmut Maandi. Liialaiule oli ta tulnud jalgsi Tauksi kaudu. Sel ajal oli saarel vähemalt kaks ehitist, majake ja heinaküün.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Liialaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 22. juulil 2019.
- ↑ 2,0 2,1 Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 95
- ↑ 3,0 3,1 "September 1944 – põgenemine". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 3. detsembril 2013.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Matsalu laiud, luhad ja linnud. Tallinn, 1962.
- Paakspuu, T. Sõmeri, Liia ja Tauksi saarte ajaloolisest maakasutusest ja taimkatte muutumisest. – Loodusevaatlusi 1997–1999: 20–75.
- Kaarel Kaisel, Triin Paakspuu, Eve Mägi. Muutustest Tauksi, Liia ja Sõmeri saarte linnustikus ja nüüdisaegse linnustiku üldiseloomustus. – Loodusevaatlusi 1997–1999: 76–87.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Liialaid Eesti looduse infosüsteemis