Leonhard Merzin
Leonhard Merzin (10. veebruar 1934 Aruküla, Kudina vald – 2. jaanuar 1990 Tartu) oli eesti teatri- ja filminäitleja, üks tuntumaid Eesti filminäitlejaid Nõukogude Liidus, mänginud rohkem kui 50 filmis. Eestis on tema tuntuim roll õpetaja Laur filmis "Kevade".
Ta õppis aastatel 1952–1954 Tartu Kunstikoolis ja lõpetas 1969 Viljandi Kultuurharidustöö Kooli; maalikunstnikuna tegi rohkesti loodus- ja lillemaale.
Leonhard Merzin on maetud Tartu Raadi kalmistule. Temast on tehtud portreefilm "Leonhard" (1994, autor Õie Orav).
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1957–1960 Vanemuine, koorilaulja
- 1960–1963 Ugala, näitleja ja dekoraator
- 1963–1966 Rakvere Teater, näitleja ja kunstnik
- 1966–1979 Vanemuine, näitleja
Teatrirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Indrek (A. H. Tammsaare / Eeva Vahur "Mauruse kool")
- Val (Tennessee Williamsi "Orpheus laskub põrgusse")
- Waga (Jaan Toominga / Rein Heinsalu "Polonees 1945")
Filmirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1965 Väljaotsa Jaan (telefilm "Külmale maale")
- 1968 vaimulik Mortimer ("Vaikne hooaeg")
- 1968 Jass ("Libahunt")
- 1968 Politruk Rein Mänd ("Inimesed sõdurisinelis")
- 1969 õpetaja Laur ("Kevade")
- 1969 Laar ("Gladiaator")
- 1971 Edgar ("Kuningas Lear")
- 1972 Arno ("Tagasipöördumine ellu")
- 1972 Mart ("Maaletulek")
- 1974 ("Ohtlikud mängud")
- 1975 ("Briljandid proletariaadi diktatuurile")
- 1976 metsavaht ("Tagasitulek")
- 1985 (“Sajandi sõit”)
Kirjanduslik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Leonhard Merzin kirjutas luuletusi, lühijutte ("Kaks sõdurijuttu" – Edasi 15.11.1959), näidendeid ("Täiskasvanud", lavastatud Tartu Rahvateatris 1974) ja muid tekste.
Temalt avaldati raamat "Ekskursioon filmivõtetele. Mälestusi" (koostanud Kalju Haan ja Kirsten Simmo, eessõna Arvo Kruusement, sari "Elavik", Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ja SE & JS, Tallinn 2005, 80 lk), mis esmalt ilmus järjejutuna ajalehes Edasi (7.–16. oktoobril 1976).
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütred on arhitekt Ilona Merzin (sündinud 1959 abielust Taimi Rätsep-Välbaga), riigiametnik Carol Merzin (sündinud 1965 abielust Kersti Kuivaga) ja näitleja Helena Merzin (sündinud 1972 abielust Tiiu Lukuga).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Heilo Aadla, "Leonhard Merzin 10. II 1934 – 2. I 1990" – Edasi 5. jaanuar 1990
- In memoriam – Reede 12. jaanuar 1990, lk 15
- Raimu Hanson, Ilmari Karro, "Õpetaja Laur on surnud" – Edasi 14. jaanuar 1990, lisa Liivimaa Kroonika, nr 1, lk 2
- "1000 tartlast läbi aegade". Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo, Liivimaa Mälu, Tartu 2003
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Leonhard Merzin Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
- Leonhard Merzin andmekogus IMDb (inglise)
- Juhani Püttsepp, "Elu helget last jätkus filmi ja kodulinna" – Tartu Postimees 12. veebruar 1999, lk 4
- "Filminäitleja Leonhard Merzin" (katkendeid Helena Merzini uurimistööst) – samas
- Jaan Lukas, (Merzin 75) – Vooremaa 14. veebruar 2009
- Jaanus Kulli, "Sain Leonhard Merzini kõrval elada ilusat südamlikku elu" – Õhtuleht 30. mai 2009