Lennureisija õigus kindlasummalisele hilinemishüvitisele edasilükatud lennust loobumisel või alternatiivse teenusepakkuja kasutamisel

Lennureisijate õigusi Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, mis võeti vastu 11. veebruaril 2004 ja jõustus 17. veebruaril 2005. Määrusega kehtestati muuhulgas lennureisijatele kõikides liikmesriikides alati kehtivad minimaalsed õigused lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral. Lahendid, mille põhjal artiklit kirjutatakse, on seotud töökohtumistele hilinemisega, mida Euroopa Kohus õiguslikus mõttes tekkinud kahjuks ei loe. Euroopa Kohus on selgitanud, et isikule tekkinud kahju seisneb kaotatud ajas, mis veedetakse lennujaamas, oodates hilinenud lendu, mis halvimal juhul üleüldse tühistatakse. Ehk kahju on ajaperiood, mil ei saa tegeleda oma igapäevatoimetustega, olla lähedastega koos jne.

Järgnevalt artiklis käsitletakse lennureisija õigusi lennureisilt mahajätmise, lennureisi tühistamise ja lennureisi pikaajalise hilinemise korral.

Tabelis on väljatoodud hüvitise suurused sõltuvalt lennu pikkusest, kuid igas olukorras – olgu selleks lennu tühistamine, hilinemine või reisilt mahajätmine – kehtivad hüvitise saamiseks eraldi tingimused, mida on täpsemalt selgitatud eraldi peatükkides.

Hüvitise suurus

Lendude kategooria	Kuni 1500 km	Üle 1500 km ühendusesisesed ja 1500–3500 km	Kõik muud lennud
Hüvitis (€)	Kuni 250 €	Kuni 400 €	Kuni 600 €

Määruse nr 261/2004 rakendusala

Euroopa Liidu lennureisijate õigusi kohaldatakse reisijatele, kelle lend saabub või väljub Euroopa Liidu liikmesriigi lennujaamast; samuti väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate lendude korral juhul, kui lendu teenindab liikmesriigi lennuettevõtja.

Määruses on reguleeritud ka lennureisijate vastutust. Määrus kohaldub reisijate suhtes, kes

1. Omavad lennule kinnitatud broneeringut ja
2. ilmuvad lennule registreerimisele selleks ettenähtud korras ja ajaks (s.o lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagendi kirjalikult ette teatatud aeg või sellise aja puudumisel mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud lennu väljumisaega).

Euroopa Kohtu 2019. aasta lahendis C-756/18 on selgitatud, et kinnitatud broneering ja lennule registreerimine on kaks kumuleeruvat tingimust. See tähendab, et kui reisijal on küll kinnitatud broneering, kuid ta ei ilmu lennule registreerimisele, määrust üldjuhul tema suhtes ei kohaldata (s.o reisijal puudub alus ka määrusest tulenevate õiguste kasutamiseks). Nii võivad lennureisijad, kelle lend on pikaajaliselt edasi lükatud, kaotada õiguse hüvitise saamiseks juhul, kui nad õigeaegselt lennujaama registreerimisele ei ilmu (seda isegi juhul, kui reisijad on end eelnevalt juba veebis lennule registreerinud); Euroopa Kohus on 2024. aasta kohtuasjas nr C-474/22 selgitanud, et kui lend pikaajaliselt hilineb, on see mõeldud siiski toimuma, mistõttu ei saa hilinenud lennu reisijaid vabastada kohustusest ilmuda registreerimisele.

Eelnev ei kehti reisijate puhul, kelle lend on tühistatud (s.o tühistatud lendude reisijatel puudub määruse kohaldumiseks kohustus ilmuda lennule registreerimisele) või kui lennuettevõtja on reisijale ette teatanud, et ta ei luba reisijat vastu tema tahtmist kinnitatud broneeringuga lennule (s.o reisija jäetakse lennust maha). Vastupidisel juhul väheneks reisijatele määrusega tagatud kaitse. Määrusest tulenevaid reisijate õigusi tuleb tõlgendada laialt, erandeid aga kitsalt.

Erandid määruse kohaldamisel ja süles reisiva väikelapse õigused

Ei kohaldata määrust reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või hinnaalandusega, mis ei ole vahetult või kaudselt avalikkusele kättesaadav (v.a. reisijad, kellel on lennuettevõtja või reisikorraldaja poolt pidevate lendajate programmi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletid). See tähendab muuhulgas seda, et kui väikelaps reisib tasuta (s.o talle ei osteta eraldi istekohaga piletit, vaid ta reisib saatja süles), ei laiene talle määrusest tulenev lennureisijate kaitse. Selliselt lahendas Tallinna Ringkonnakohus 2019. aastal ka tsiviilvaidluse selle üle, kas süles reisival imikul on õigus lennu pikaajalise hilinemise korral saada määrusega ette nähtud hüvitist,. Kuigi maakohus oli süles reisiva imiku kasuks hüvitise välja mõistnud, kaebas lennuettevõtja maakohtu otsuse edasi. Ringkonnakohus selgitas, et kui väikelapse lennureisi eest tasu ei küsita, ei ole väikelapsel määruse artikli 3 lõike 3 järgi ka õigust lennu pikaajalise hilinemise korral hüvitist saada; nii võib see olla isegi juhul, kui väikelapse eest on reisibüroole pakettreisi tasu makstud – sellisel juhul on määrav, kas nimetatud pakettreisi tasu sisaldas lennupileti maksumust või pelgalt muid tasusid (nt lennujaamamakse). Kui väikelapse eest tasutud pakettreisi tasu lennupileti hinda ei hõlmanud, ei ole väikelapsel ka õigust hüvitisele.

Antud juhul on Eesti Ringkonnakohus teinud otsuse, mis tõlgendab hüvitamise, kuid ei ole esitanud eelotsuse taotlust Euroopa Liidu Kohtule.

See tõstatab küsimusi, kas kohus oleks pidanud eelotsust küsima, et tagada Euroopa Liidu õiguse ühtne tõlgendamine ning rakendamine. Eelotsuse menetlus on oluline, et vältida erinevaid tõlgendusi liikmesriikides, ning selle puudumine võib viia potentsiaalsete õiguserikkumisteni. Kohtud on varem arutanud sarnaseid juhtumeid, kus on olnud vajalik eelotsuse taotlemine, mis viitab sellele, et antud juhul oleks eelotsuse taotlemine olnud asjakohane.

Lennureisist mahajätmise mõiste ja selle vabandatavus mittetäielike dokumentide korral

Lennureisist mahajätmine on reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel (s.o reisijal on kinnitatud broneering ja ta tuleb lennujaama lennule registreeruma), välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-238/22 selgitanud, et mõistega „lennureisist mahajätmine“ on hõlmatud kõik võimalikud olukorrad, kus lennuettevõtja võib lennureisija vedamisest keelduda. See tähendab ühtlasi seda, et mõiste „lennureisist mahajätmine“ on laiem kui varasem regulatsioon, mis nägi ette lennureisist mahajätmist üksnes ülemüüdud lennu korral.

Lennureisijate õigused lennureisist mahajätmise korral

Lennureisist mahajätmist reguleerib määruse artikkel 4. See paneb lennuettevõtjale olukorras, kus reisija lennureisist mahajätmine on tõenäoline, kohustuse esmalt vabatahtlike poole pöörduda – ettepanekuga nende broneeringud kokkuleppe alusel hüvitise vastu tühistada (täpsed hüved lepitakse kokku reisija ja lennuettevõtja vahel). Alles siis, kui vabatahtlike arv ei ole piisav selleks, et ülejäänud broneeringuga reisijad lennukile saaks lubada, võib reisija vastu tema tahtmist lennureisist maha jätta. Sellisel juhul tekib reisijal õigus hüvitisele (vastavalt artiklile 7 - 250 kuni 600 eurot), hoolitsusele ning teekonna muutmisele või piletihinna tagastamisele. Õigus hüvitisele tähendab, et sõltuvalt lennu pikkusest on ette nähtud kompensatsioon 250 kuni 600 eurot. Selle maksmisest ei vabane lennuettevõtja ka siis, kui ta on reisijale vähemalt kaks nädalat enne reisi kavandatud väljumisaega teatanud, et reisija jäetakse lennureisist maha (nagu seda võimaldab lennu tühistamise regulatsioon). Seejuures on Euroopa Kohus 2017. aasta selgitanud, et hüvitis arvutatakse vahemaa põhjal esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, jättes arvestamata ümberistumised ja tegeliku lennutrajektoori.

Õigus hoolitsusele võib sõltuvalt olukorrast tähendada üht või mitut järgnevast: ooteajaga võrreldes piisav söök; majutamine; transport lennujaama ja majutuskoha vahel; kaks tasuta telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja. Õigus teekonna muutmisele või piletihinna tagastamisele tähendab, et reisijal on võimalik valida kolme valiku vahel:

1. piletihinna tagasimaksmine 7 päeva jooksul (vajadusel koos esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta);
2. esimesel võimalusel ja võrreldavatel tingimustel reisija lõppsihtkohta viimine;
3. võrreldavatel tingimusel reisija lõppsihtkohta viimine hilisemal kuupäeval.

Lennureisist mahajätmine mittetäielike dokumentide tõttu

Ei loeta reisijate lennukiga vedamisest keeldumist reisija lennureisist mahajätmiseks muuhulgas juhul, kui mahajätmine on tingitud mittetäielikest reisidokumentidest. Küll aga peab reisidokumentide mittetäielikkus tulenema reisijast tingitud asjaoludest. Kui reisidokumentide mittetäielikkus tuleneb lennuettevõttest tulenevatest põhjustest, tuleb sellise reisija lennukiga vedamisest keeldumist, kellel oli lennule kinnitatud broneering ja kes ilmus lennujaama lennule registreerimisele õigeaegselt, lugeda lennureisist mahajätmiseks. Sellisele järeldusele on jõudnud nt Tallinna Ringkonnakohus, kus lennuettevõtja püüdis reisija lennureisist mahajätmist vabandada väitega, et reisija ise esitas vajalikud reisidokumendid (nt ESTA loa, mis tõendab isikute USA-sse reisimise kõlbulikkust) alles 11 minutit enne lennu väljumist. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium nõustus Harju Maakohtu varasema lahendiga ja selgitas, et kui reisija jäetakse lennureisist maha maapealse personali vea tõttu, on tegemist lennureisist maha jätmisega määruse artikli 2 punkti j tähenduses. Väide, et reisijad esitasid esmakordselt enda andmed alles 11 minutit enne lennu väljumist, ei leidnud tõendamist.

Lennuettevõtja enda eksimust käsitleti ka Harju Maakohtu lahendis, kus lennuettevõtja ei lubanud kinnitatud broneeringuga reisijaid lennule põhjusel, et reisijate broneeringusse ei olnud sisestatud kehtivat elektroonilise pileti numbrit ja probleemi ei õnnestunud süsteemide tehnilise tõrke tõttu lahendada ka lennujaamas. Lennuettevõte püüdis vastutusest vabaneda toetudes argumendile, et reisijatele ei olnud pileteid väljastatud, kuivõrd broneeringu detailide edastamine ei ole võrdne reisimisõigust andva dokumendiga määruse artikli 2 punkti f tähenduses. Sel põhjusel puudus lennuettevõtja hinnangul ka alus kompensatsiooni saamiseks. Harju Maakohus lennuettevõtjaga ei nõustunud ja selgitas, et broneeringu detailide edastamine tähendab kinnitatud broneeringut ja reisijad said eeldada, et tegemist on korrektse broneeringuga, mille alusel saab ilma täiendavaid toiminguid tegemata väljastada lennupiletid. Kuigi kohus nõustus, et broneeringu detailide edastamine ei ole veel reisimisõigust andev dokument artikli 2 punkti f tähenduses, annab määruse artikkel 4 lõige 3 reisijale lennust mahajätmise korral õiguse saada hüvitist ja hüvitise saamise seisukohalt omab tähtsust kinnitatud broneering, mille lennuettevõtja oli reisijatele edastanud.

Lennureisi tühistamine

Lennureisi tühistamine on asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära. Lennu tühistamise korral on reisijatel õigus:

• teekonna muutmisele või piletihinna tagastamisele; reisijal on võimalik valida kolme valiku vahel: 1) piletihinna tagasimaksmine 7 päeva jooksul (vajadusel koos esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta); 2) esimesel võimalusel ja võrreldavatel tingimustel reisija lõppsihtkohta viimine; 3) võrreldavatel tingimusel reisija lõppsihtkohta viimine hilisemal kuupäeval.
• ooteajaga võrreldes piisavale söögile ja tasuta kahele telefonikõnele, teleksi- või faksiteatele või elektronkirjale. Teekonna muutmise korral, kui uue lennu väljumisaeg on järgmisel päeval või hiljem, tuleb reisijatele tagada ooteajaga võrreldes piisav söök ja hotellimajutus (sh transport lennujaama ja majutuskoha vahel).
• Hüvitisele (250 kuni 600 eurot) väljaarvatud juhul:
  • reisijat on teavitatud lennu tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne lennu kavandatud väljumisaega; või
  • reisijat on teavitatud lennu tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne lennu kavandatud väljumisaega ning reisijale on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või
  • reisijat on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne lennu kavandatud väljumisaega ning talle on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks rakendatud kõik vajalikud meetmed. Kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lennuettevõtjal.

Erakorralised asjaolud kui alus lennu tühistamise korral hüvitise mittemaksmiseks

Määruse põhjenduse punktides 14 ja 15 on avatud erakorraliste asjaolude olemust: sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, ilmastikutingimustes, ohus turvalisusele, ettenägematutes lennuohutusega seonduvates vajakajäämistes ja lennuettevõtja toimimist mõjutavates streikides. Erakorralistele asjaoludele tuginedes, on lennuettevõtjad püüdnud lennu tühistamise korral hüvitise maksmise kohustusest vabaneda. See ei ole lennuettevõtja jaoks aga sugugi lihtne, sest Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi:

1. mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja
2. väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kusjuures need kaks tingimust on kumuleeruvad.

Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et lennuaega muutmine on lennuettevõtja kontrolli all ja see on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, mis tähendab, et isegi kui lennuettevõtja nõustub reisikorraldaja palvel lennuaja muutmisega, on see lennuettevõtja enda valik (s.o tegemist ei ole olukorraga, mida lennuettevõtja ei saaks mõjutada ega vältida). Tallinna Ringkonnakohus on omakorda selgitanud, et lennuettevõtja vabaneb määruse artikli 5 lõike 3 järgi hüvitise maksmise kohustusest vaid juhul, kui samaaegselt on täidetud kaks eeldust:

1. tegemist on erakorralise asjaoluga (s.o sündmus ei ole omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja tal puudus selle sündmuse üle kontroll) ja
2. seda asjaolu ei oleks olnud võimalik vältida ka juhul, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed.

Ringkonnakohus kordas kõnealuses 2023. aasta otsuses, et lennu edasilükkamine on lennuettevõtja mõjuväljas ja isegi kui reisibüroo viimase hetke muudatused toovad endaga kaasa lennufirma vastutuste, on see kooskõlas määruse eesmärgiga, milleks on muuhulgas reisijate kaitstuse kõrgema taseme tagamine. Lennufirmale jääb võimalus nõuda hüvitist reisibüroolt, kui viimane talle tekkinud kahju eest vastutab. Samuti märkis kolleegium, et lennufirmal ja reisibürool on pakettreisi koostades võimalik välja pakkuda lennu väljumise ajavahemik, mis välistaks lennu väljumise ajavahemikku jäädes kompensatsiooni maksmist reisijatele vältida.

Küll aga on Euroopa Kohus selgitanud, et mõiste „erakorralised asjaolud“ alla kuulub näiteks lennuki mootori varjatud konstruktsiooniviga, mis mõjutab lennuohutust, ja seda isegi siis, kui kõnealuse mootori tootja oli mitu kuud enne asjaomast lendu teavitanud lennuettevõtjat seda tüüpi veast. Kohtu selgituse kohaselt on määruse artikli 5 lõige 3 selline tõlgendus kooskõlas eesmärgiga tagada lennureisijate kaitstuse kõrge tase, mis võimaldaks lennu välja pakutud ajavahemikku jäädes reisijatele kompensatsiooni maksmist vältida.

Lennureisi hilinemine ja pikaajaline hilinemine

Lennureisi pikaajaliseks hilinemiseks loetakse Euroopa Kohtu otsuse^, kohaselt lennu saabumise hilinemist vähemalt kolm tundi.

Lennuettevõtjal tekib kohustus pakkuda reisijatele abi ja hoolitsust, kui väljalennu hilinemine on kaks tundi või rohkem, tingimusel et lend ei ole pikem kui 1500km. See võib sõltuvalt lennu hilinemise pikkusest tähendada ooteajaga vastavas koguses sööki ja jooki, tasuta sidepidamise võimalust (s.o kaks tasuta telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja); piletihinna tagasimaksmist ära jäänud reisi osa või osade puhul ja vajadusel esimesel võimalusel toimuvat tagasilendu esimesse väljumiskohta; majutust ja vajadusel transporti majutuskoha ja lennujaama vahel. 

Lennureisi pikaajalise hilinemise korral ehk siis, kui reisija jõuab sihtkohta kolm tundi peale algselt planeeritud lennuaega või hiljem, tekib reisijal õigus samasugusele hüvitisele (250 kuni 600 eurot), nagu on ette nähtud lennu tühistamise korral.

Hüvitis pikaajaliselt hilinenud lendude reisijatele ja nende võrdsustamine tühistatud lendude reisijatega:

Euroopa Kohus on otsuses Laudamotion (C-474/22) korranud, et hüvitise saamise õiguse kohaldamisel tuleb pikaajaliselt hilinenud lendude reisijaid kohelda võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes sarnaselt tühistatud lendude reisijatega, kuid mõlemal juhul on hüvitise saamise õigus lahutamatult seotud kaotatud ajaga kolm tundi või rohkem. Kui reisijal sellist ajakaotust ei ole (nt teda teavitati piisavalt varakult lennu hilinemisest, mistõttu ei pidanud ta ootama lennujaamas), ei saa reisija toetuda võrdsele kohtlemisele tühistatud lendude reisijatega. See tähendab, et pikaajaliselt hilinenud lendude puhul tekib reisijal hüvitise saamise õigus üksnes juhul, kui reisijal oli kinnitatud broneering ja ta registreeris end lennujaamas lennule (ehk täidetud on määruse artikkel 3 lõikest 2 punktis a tulenevad nõuded).

Hüvitis pikaajaliselt hilinenud lendude reisijatele asenduslennu kasutamise korral:

Lennu pikaajalise hilinemise korral on hüvitise saamise õigus lahutamatult seotud kaotatud ajaga 3 tundi või rohkem. See tähendab, et kui reisija sellist ajakaotust ei kannata, tal hüvitise saamise õigust ei teki. See kehtib ka asenduslendude kasutamise puhul. Kui reisija ei lähe lennule, millele tal oli broneering, vaid jõuab tänu asenduslennule (sõltumata sellest, kas asenduslennu broneeris reisijale lennuettevõtja või reisija ise) lõppsihtkohta algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes vähem kui kolm tundi hiljem, ei teki reisijal sellist ajakaotust, mis annaks talle õiguse hüvitise saamiseks. Küll aga ei vähenda see reisija õigust nõuda lennuettevõtjalt enda broneeritud asenduslennu kulude hüvitamist siseriikliku tsiviilõiguse alusel.