Lennunduse keskkonnamõjud

Lennundus avaldab keskkonnamõju, tekitades erinevaid kasvuhoonegaase, reostust ja müra. Fossiilkütuste põletamine aitab kaasa globaalsele soojenemisele. Kuigi lennundus on muutunud efektiivsemaks, on lennuliikluse pideva kasvu tõttu heitkogused tõusnud.

Kliimamuutus

Heitgaasid

Lennukimootorites kütuse põlemisprotsessis eralduvate keemiliste osade hulka kuuluvad süsinikdioksiid (CO₂), vesi (H₂O), lämmastikoksiidid (NO_x) ja vääveloksiidid (SO_x) koos väikese koguse tahmaga, süsivesinikud (HC) ja süsinikmonooksiidi (CO). Need emissioonid interakteeruvad taustatmosfääriga, mille tulemuseks on kliimamõjud. Õhusõidukid tekitavad kondensatsioonijälgi, mis võimendavad kiudpilvede teket, viies globaalse soojenemiseni.^[1]

Heitkogused

Enne koroonapandeemia tõttu tekkinud kriisi põhjustas lennundus umbes 2,4% ülemaailmsest aastasest süsinikuheitest.^[2] 2019. aastal tekitas ülemaailmne lennundus 920 miljonit tonni (Mt) süsihappegaasi. Sellest 85% moodustas kommertslennundus. Aastatel 2013–2019 kasvasid reisijateveoga seotud ( ${\ce {CO2}}$ ) heitkogused 33%.^[3] Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) eeldab, et aastaks 2050 võivad rahvusvahelise lennunduse heitkogused 2015. aastaga võrreldes kolmekordistuda.^[4]

Reisijate vedu

2019. aastal lendas rahvusvaheliselt 4.5 miljardit reisijat.^[5] Aastatel 2013–2019 kasvas väljuvate lendude arv 22%.^[3] Boeing prognoosib, et ajavahemikus 2021-2040 kasvab lennundus keskmiselt 4%.^[6]

Müra

Lennunduse tagajärjel tekkiv müra on ebameeldiv lennujaama läheduses asuvatele kogukondadele. Lennukimüra mõjutab une kvaliteeti, laste kognitiivseid võimeid ja õppimist.^[7]

ICAO on kehtestanud mürastandardid 16. lisa I köites. Nendega kooskõlas on EASA loonud müratasemete andmebaasi, mis on osa õhusõidukite sertifitseerimisprotsessist.^[8]

Leevendus

ICAO on väljatöötanud rahvusvahelise lennunduse keskkonnamõjude käsitlemiseks erinevaid lahedusi: õhusõidukite tehnoloogilised täiustused, operatiivtäiustused, säästlikud lennukütused ja turupõhised meetmed.^[1]

ICAO on seadnud kaks eesmärki kliimamuutusega toimetulekuks. 2050. aastani iga-aastane 2% kütusesäästlikkuse parandamine ja süsinikuneutraalne kasv alates 2020. aastast.^[9]

Euroopa Liidus saavad lennufirmad kaubelda saastekvootidega. Süsteem on seni aidanud vähendada lennundussektori süsiniku jalajälge enam kui 17 miljoni tonni võrra aastas.^[10]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ICAO Secretariat, “Introduction to the ICAO Basket of Measures to Mitigate Climate Change,” [Online]. Available: https://www.icao.int/environmental-protection/Documents/EnvironmentalReports/2019/ENVReport2019_pg111-115.pdf (Accessed Mar. 24, 2022)
↑ R. K. Pachauri, L. Meyer and et al., “Climate Change 2014: Synthesis Report, Contribution of Working Groups I, II and III to the Fifth Assessment Report of the IPCC,” in Intergovernmental Panel on Climate Change Geneva, Switzerland, 2014, https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/05/SYR_AR5_FINAL_full_wcover.pdf (Accessed Mar. 24, 2022)
↑ ^3,0 ^3,1 B. Graver, “CO2 emissions from commercial aviation: 2013, 2018, and 2019,” pp. 36, 2013.
↑ “Trends in Emissions that affect Climate Change.” ICAO. https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/ClimateChange_Trends.aspx (Accessed Mar. 24, 2022)
↑ “ARC_2019_Air Transport Statistics.pdf.” [Online]. Available: https://www.icao.int/annual-report-2019/Documents/ARC_2019_Air%20Transport%20Statistics.pdf (Accessed Apr. 06, 2022)
↑ “Boeing: Commercial Market Outlook.” Boeing. https://www.boeing.com/commercial/market/commercial-market-outlook/ (Accessed Apr. 04, 2022).
↑ M. Basner et al., “Aviation Noise Impacts: State of the Science,” in Noise Health, vol. 19, no. 87, pp. 41–50, 2017, doi: 10.4103/nah.NAH_104_16.
↑ “EASA Certification Noise Levels,” EASA. https://www.easa.europa.eu/domains/environment/easa-certification-noise-levels (Accessed Mar. 23, 2022).
↑ “Climate Change.” ICAO. https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/climate-change.aspx (Accessed Mar. 23, 2022).
↑ Climate Action. “Reducing emissions from aviation.” European Commission. https://ec.europa.eu/clima/eu-action/transport-emissions/reducing-emissions-aviation_en (Accessed Mar. 24, 2022).

[:0-1] 1,0 ^1,1 ICAO Secretariat, “Introduction to the ICAO Basket of Measures to Mitigate Climate Change,” [Online]. Available: https://www.icao.int/environmental-protection/Documents/EnvironmentalReports/2019/ENVReport2019_pg111-115.pdf (Accessed Mar. 24, 2022)

[2] R. K. Pachauri, L. Meyer and et al., “Climate Change 2014: Synthesis Report, Contribution of Working Groups I, II and III to the Fifth Assessment Report of the IPCC,” in Intergovernmental Panel on Climate Change Geneva, Switzerland, 2014, https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/05/SYR_AR5_FINAL_full_wcover.pdf (Accessed Mar. 24, 2022)

[:1-3] 3,0 ^3,1 B. Graver, “CO2 emissions from commercial aviation: 2013, 2018, and 2019,” pp. 36, 2013.

[4] “Trends in Emissions that affect Climate Change.” ICAO. https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/ClimateChange_Trends.aspx (Accessed Mar. 24, 2022)

[5] “ARC_2019_Air Transport Statistics.pdf.” [Online]. Available: https://www.icao.int/annual-report-2019/Documents/ARC_2019_Air%20Transport%20Statistics.pdf (Accessed Apr. 06, 2022)

[6] “Boeing: Commercial Market Outlook.” Boeing. https://www.boeing.com/commercial/market/commercial-market-outlook/ (Accessed Apr. 04, 2022).

[7] M. Basner et al., “Aviation Noise Impacts: State of the Science,” in Noise Health, vol. 19, no. 87, pp. 41–50, 2017, doi: 10.4103/nah.NAH_104_16.

[8] “EASA Certification Noise Levels,” EASA. https://www.easa.europa.eu/domains/environment/easa-certification-noise-levels (Accessed Mar. 23, 2022).

[9] “Climate Change.” ICAO. https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/climate-change.aspx (Accessed Mar. 23, 2022).

[10] Climate Action. “Reducing emissions from aviation.” European Commission. https://ec.europa.eu/clima/eu-action/transport-emissions/reducing-emissions-aviation_en (Accessed Mar. 24, 2022).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]