Leivud
Ilme
Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.
Esimesed teated leivu murrakust ja selle kõnelejatest pärinevad 18. sajandist August Wilhelm Hupeli teosest "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland".
1782. aastal oli leivusid mõni tuhat inimest, 1849. aastal 2600, 1868. aastal veidi üle 2000, 1911. aastal 116, 1935. aastal 131 leivu murde kõnelejat või sellest arusaajat.[1]
Leivusid ja nende keelt uurisid soomlane Anders Johan Sjögren, Ferdinand Johann Wiedemann ja soomlane Heikki Ojansuu.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Marjo Mela. "Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2007 lk 33-34
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marjo Mela. "Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2007, ISBN 978-9985-79-196-7
- selle kokkuvõte: Väinö Klaus. Läti eestlastest