Lavastuskunstnik
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2025) |
Lavastuskunstnik (stsenograaf, teatrikunstnik, lavakujundaja, inglise keeles scenographer, production designer) on kunstnik, kes loob visuaalseid ruume lavastuslikele sündmustele ja vastutab nende realiseerumise eest.[1]
Sõna “stsenograafia” on tulnud kreeka keelest. Esimene osa skēnē tähendab lava ja teine pool grapho – kirjutama.
Lavastuskunstnik on lavastuse loomisel tihti lavastaja parem käsi. Lavastuskunstnik vastutab lavapildi, kostüümide ja rekvisiitide valmimise eest ning tema tööülesanded varieeruvad vastavalt lavastuse iseloomule, kollektiivi suurusele, asutuse võimekusele jne. Lavastuskunstniku kohustused võib endale võtta ka lavastaja ise või, vastupidi, võib ühe lavastusprotsessi juures töötada enam kui üks lavastuskunstnik. Lisaks tuleb lavastuskunstniku töös kasuks kui inimesel on hea suhtlusoskus, ajataju ja oskus oma ideid edasi anda nii sõnaliselt kui ka visuaalselt.
Lavastuskunstnik lavastusprotsessis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Lavastajate Liidu ja Eesti Etendusasutuste Liidu vahel sõlmitud kokkuleppe lisa 4 kohaselt saab lavastusprotsessi kirjeldada viie peamise tsükli kaudu: ideed ja kokkulepped; planeerimine ja lepingud; teostamine; esietendus ja etendused (ja taastusproovid). Selle loetelu järgselt on ära toodud ka põhilised tegevused ja ülesanded teatri, lavastaja, lavastuskunstniku, lavastusgrupi läbi.
Lepingulisa kohaselt algab lavastuskunstniku töö teises tsüklis (“Planeerimine ja lepingud”), milles lavastuskunstnik ja lavastaja loovad tulevasele lavastusele kujunduse kontseptsiooni, eeldatavad lahendused ja mahud. Seejärel liidetakse ideearendusse lavastusgrupp (helikujundaja/helilooja/ helirežissöör, valguskunstnik, (lavastus)dramaturg ja koreograaf) ja töötatakse välja teatrile esitamiseks lavakujunduse üldkontseptsioon, fikseeritud mahud ja ajagraafik.
Edaspidi on lavastuskunstnikul tarvis valmistuda eelkavandite vastuvõtuks, mille käigus toimub ka tehniline arutelu kõigi vajalike osapoolte (teatri lavastusala juht, lavastaja, lavastuskunstnik/-kunstnikud ja/või lavastusgrupp) osavõtul. Lisaks toimuvad koosolekud turunduse ja visiooni teemadel, et lavastaja nägemus loodavast lavastusest jõuaks sobivas vormis vaatajaskonnani.
Ametliku kavandite vastuvõtu koosoleku raames tutvustab lavastaja lavastuse üldkontseptsiooni ja lavastuskunstnik lavastuse visuaalset lahendust. Viimane esitatakse eelkavandite arutelul kokkulepitud vormis. Kavandite esitlusel fikseeritakse lõplikud kuupäevad tehniliste proovide osas, kujunduse valmimistähtajad, esimese montaaži päev jm lavastusega seotud tehnilised tegevused.
Kavandite kinnitamisel esitab lavastuskunstnik maketi või 3D-mudeli, tegelaste kostüümi- ja grimmijoonised, (lavakujunduse ja kostüümide) materjalid ja kirjeldused. Tehakse kokkulepe detailsete tööjooniste ja/või trükifailide valmistamise osas. Luuakse rekvisiitide nimekiri ning vajadusel nukkude tööjoonised. Lepitakse kokku kujunduse kasutamise kord, eritingimuste, -efektide kirjeldused ja ohutusnõuded, moodustatakse stseenide kaupa nimekirjad, lavakujunduse vahetused (sh nendeks kuluv aeg) ja muud vajadused.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lavakujunduse loomine sai püsivaks nähtuseks Vana-Kreekast, mil toimusid esimesed lavastused amfiteatrites vabas õhus. Toonaste etenduste käigus kasutati lihtsakoelisi rekvisiite ja dekoratsioone. Renessansi käigus hakati etendama pigem siseruumides, mis andis lavakujundusel võimaluse edasiarenguks nii kasutatava varustuse kui ka maalitud taustkangaste osas. Loodi realistlikumaid, keerukamaid ja vaatajale põnevamaid lahendusi. Taaskordne suurem edasiminek stsenograafia osas toimus 19. ja 20. sajandil, kui teatrid saavutasid oma tänapäevase vormi.[3]
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Teatri- ja filmilavastuste visuaalsete terviklahenduste loomist saab Eestis õppida Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia õppekaval bakalaureuse- ja magistriõppel.
Eesti kutselisi stsenograafe, kostüümi-, valgus- ja videokunstnikke ühendab Eesti Lavastuskunstnike Liit (ELKL). 1993. aastal asutatud MTÜ on Eesti Kunstnike Liidu alaliit, mille eesmärgiks on edendada Eesti lavakujunduskultuuri kõigis selle kasutusalades, kaitsta oma liikmete loomingulisi, ameti-, palga- ja sotsiaalseid huve, tagada nende professionaalsus oma erialal ja autoriõiguslik kaitse.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Terminoloogia". Eesti Teatri Agentuur. 5. oktoober 2021. Vaadatud 27. jaanuaril 2025.
- ↑ "Eesti Lavastajate Liidu kollektiivleping" (PDF). 2016. LISA 4. Vaadatud 27. jaanuaril 2025.
- ↑ Stuttgart (2010). Atelier Brückner. Lk 209.
- ↑ Liit, Eesti Lavastuskunstnike. "Liidust". Eesti Lavastuskunstnike Liit. Vaadatud 27. jaanuaril 2025.