Lavant (jõgi)
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
| Lavant | |
|---|---|
 Lavanti (vasakul) suubumine Dravasse | |
| Lähe |
Zirbitzkogel Seetali Alpides Sankt Anna am Lavanteggi lähedal Steiermargi liidumaal |
| Suubub | Dravasse Lavamündi juures Kärnteni liidumaal |
| Valgla maad | Austria |
| Valgla pindala | 968,7 km² |
| Pikkus | 72,0 km |
| Vooluhulk | 12,5 m³ |
Lavant (sloveeni: Labotnica) on jõgi Austria Kärnteni liidumaal, Drava vasakpoolne lisajõgi. Selle järgi on nime saanud nii Lavanttali org kui ka Lavanttali Alpid.
Jõgi saab alguse väikesest Lavanti järvest (Lavantsee) Zirbitzkogeli mäe lõunanõlval Steiermargi liidumaal, kõrgusel 2053 m. Sealt voolab see kagusuunas ja jõuab 11,2 km järel Kärnteni piirile. Jõgi voolab alla Lavanttali, möödudes Bad Sankt Leonhardist, Wolfsbergist ja Sankt Andräst, kuni see jõuab 340 m kõrgusel Dravani, veidi enne, kui see ületab Sloveenia piiri.
Vee kvaliteeti on mõjutanud ulatuslikud jõgede regulatsioonid 1930. ja 1980. aastate vahel. Enamik Lavanti osi kuulub forellitsooni, madalamaid lõike iseloomustavad aga barbelid.
Nimi Lavant pärineb keltide-eelsest ajast, tähendusega "särav jõgi" indoeuroopa keeles.