Lause pealiikmed
Lause pealiikmed on alus ja öeldis, mis on kõige tähtsamad lauseliikmed. Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Alus ehk subjekt on lauseliige, mis väljendab tegijat või olekus olijat. Aluseks on enamasti käändsõna nimetavas (kes?mis?) või osastavas (keda?mida?). Näiteks: Ema (kes?) küpsetab kooki. Kook (mis?) maitseb väga hea. Marti (keda?) ei olnud täna koolis.
Pikemalt artiklis Alus (keeleteadus)
Öeldis ehk predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust või olemist. Öeldiseks on enamasti tegusõna pöördeline vorm. Näiteks: Õpilane kirjutab (mida teeb?) kirjandit. Õmbleja harutas (mida tegi?) oma töö lahti. Olin kõik raamatud kokku korjanud (oli mida teinud?).
- Pikemalt artiklis Öeldis
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erelt, M., Erelt, T, Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 2000 (lk 351, 353-354, 359, 375)
- Valmis, A., Valmis, L. Õigekeelsuse käsiraamat. Tallinn, 2006 (lk 163-164, 169-171)
- Ehala, M. Eesti keele struktuur. 1997 (lk 223-224, 230, 241)