Lakota keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
| Lakota keel | |
|---|---|
| Piirkonnad | Põhja-Ameerika: Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Põhja-Nebraska, Lõuna-Minnesota, Põhja-Montana, Cheyenne'i jõe äärne piirkond, Pine'i mäeaheliku alad, Kanada[1] |
| Kokku kõnelejaid | 6000 (1997) |
| Keelesugulus |
|
 | |
Lakota keel (varem eesti keeles lakoota keel) on Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elava rahva lakotade keel, mida räägib 1997. aasta andmetel veel umbes 6000 inimest. Seda räägitakse Ameerika Ühendriikides, peamiselt Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota osariikides, aga ka Põhja-Nebraskas, Lõuna-Minnesotas ja Põhja-Montanas. Samuti kõneldakse lakota keelt Cheyenne’i jõe äärses piirkonnas ja Pine’i mäeaheliku aladel, mõnedel andmetel ka Kanadas.[1] Lakota keel on ohustatud keelte loendis ning selle alternatiivnimedeks on lakhota, lakotiyapi ja tetooni keel. Lakota keel kasutab ladina kirjaviisi.[1]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõnad 1-10
[muuda | muuda lähteteksti]| üks | wanji (waŋjí) |
| kaks | nunpa (núŋpa) |
| kolm | yamni (yamní) |
| neli | topa (tópa) |
| viis | zaptan (záptaŋ) |
| kuus | šakpe (šákpe) |
| seitse | šakowin (šakówiŋ) |
| kaheksa | šaglohan (šaglóǧaŋ) |
| üheksa | nepcunka (napcíuŋka) |
| kümme | wikcemna (wikcémna) |
Keele struktuuri andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Dialektid
[muuda | muuda lähteteksti]Brulé[1]
Täishäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]Lakota keeles on viis suulist täishäälikut: i, e, a, o ja u ning kolm nasaalset täishäälikut: ĩ, ã ja ũ. Ortograafiliselt kirjutatakse nasaalsete täishäälikute järele täht ŋ.
| Esivokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge mittenasaalne | i | u | |
| Kõrge nasaalne | iŋ | uŋ | |
| Keskmine | e | o | |
| Madal mittenasaalne | a | ||
| Madal nasaalne | aŋ |
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]| Huulhäälik | Hammashäälik | Hambasombuhäälik | Pehme suulaehäälik | Kurgunibuhäälik | Kõrihäälik | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nasaalid | m | n | ||||
| Mitteaspireeritud plosiivid & afrikatiivid | p | k | ' * | |||
| Helilised plosiivid & afrikatiivid | b | g | ||||
| Ejektiivsed plosiivid & afrikatiivid | p' | t' | k | |||
| Helitud frikatiivid | s | ȟ | ||||
| Helilised frikatiivid | z | ǧ | ||||
| Ejektiivsed frikatiivid | s' | ȟ’ |
- Ülakoma (’) kasutatakse kõrisulghääliku märkimisel.
Ortograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Lakota keele kirjapanekul peetakse õigeks mitmeid ortograafilisi norme. Ühte sõna võib tihtipeale kirja panna mitut erinevat moodi.[1]
n/ŋ:
- kui n esineb sõna lõpus, kirjutatakse see ŋ
- kui n eelneb konsonandile, kirjutatakse see ŋ
- kahe täishääliku vahel tuleb n märkida ülakomaga (n’), et eristatada seda ŋ-ist
- muudel juhtudel kirjutatakse n[3]
h/ȟ:
- kui h esineb sõna lõpus, kirjutatakse see ȟ
- kahe täishääliku vahel tuleb h märkida ülakomaga (h’), et eristada seda ȟ-st
- muudel juhtudel kirjutatakse h[3]
NB! Eranditeks on sõnad hehán (siis) ja chanmáwašte (ma olen õnnelik).[3]
Sõnade järjekord lauses
[muuda | muuda lähteteksti]Lakota keele kõige tavalisem sõnade järjekord lauses on SOV, kuid see võib varieeruda. Näiteks kui panna sihitis enne alust, rõhutatakse sihitist. Kui aga panna alus pärast verbi, rõhutatakse verbi.
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]- Tere tulemast! – Tanyan yahi! (Taŋyáŋ yahí!)
- Pole ammu näinud – Thehan wančinyanke šni (Théhaŋ waŋčhíŋyaŋke šni)
- Kus tualett on? – Otȟankaye kin tuktel un he? (Otȟáŋkaye kiŋ tuktél úŋ he?)
- Kas sa tantsiksid minuga? – Wayačhi yačhin he? (Wayáčhi yačhíŋ he?)
- Aitäh! – Philámayaye!
- Kust sa pärit oled? – Nintuktetanhan hwo?
- Naeratus – Iȟa
- Vabadus – Tawaiciya
- Armastus – Cantkiya
- Raha – Mazaska
- Kolmnurk – Oblo yamni
- Ühiskond – Okolakiciye
- Isa – Ate
- Ema – Ina
Muud huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal sai USA haridusameti toetusel alguse programm, millega loodetakse välja koolitada mitukümmend uut lakota keele õpetajat. Programm algatati eesmärgiga päästa põlis-Ameerika keeli väljasuremisohust.
Eelkoolilastele on välja mõeldud app nimega „Lakota Toddler“, mis aitab lastel lakota keelt õppida.
Lisaks lakota rahvale elab Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates ka dakota rahvas. Kahe hõimu keeled on küll fonoloogiliselt ja süstemaatiliselt erinevad, kuid vastastikku hästi arusaadavad. Lakota keele ehk l-murde kõnelejaid nimetatakse tiitoniteks ning dakota keele ehk d-murde rääkijaid kutsutakse santiidideks, sissetonideks, janktoniteks ja janktonaidideks. Murded erinevad näiteks selle poolest, et dakota keeles puudub häälik l ning lakota keeles häälik d.
Sellest tabelist võib näha lakota ja dakota keelte hämmastavat sarnasust:
| Numbrid | Lakota | Dakota |
|---|---|---|
| 1 | wanji | wanzi |
| 2 | nunpa | nonpa |
| 3 | yamni | yamni |
| 4 | topa | topa |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.ethnologue.com/language/lkt külastatud november 2013
- ↑ 2,0 2,1 https://web.archive.org/web/20131203033854/http://1onewolf.com/lakota/language1.htm külastatud november 2013
- ↑ 3,0 3,1 3,2 https://web.archive.org/web/20150111223628/http://sioux.saivus.org/lakotaarticleorthographies.html külastatud november 2013
- ↑ http://www.omniglot.com/language/phrases/lakota.php külastatud november 2013