Lachavičy
| Lachavičy | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ Ljahhavitšõ ] | |||||
| |||||
.jpg) | |||||
|
| |||||
Elanikke: 10 605 (1.01.2024)[1]  | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 53° 2′ N, 26° 16′ E | |||||
  | |||||
Lachavičy (Leedu keeles Liachavičai, poola keeles Lachowicze, transkribeerituna Ljahhavitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis ning Lachavičy rajooni halduskeskus. Linna läbib raudteeliin Baranavičy-Łuniniec.
Linna nimi tuleneb ilmselt selle esimestest asukatest – poolakatest, keda valgevene keeles kutsuti ляхі. Samas on võimalik, et nimi pärineb hoopis Poola kaudu Valgevene aladele rännanud juutidelt, kelle murrakus samasugune sõna tähendas tatrasööjaid.
Linnas on kolm keskkooli, gümnaasium, põllumajanduslik kolledž ja laste spordikool. Lachavičys on ka kaks kultuurimaja ning kolm raamatukogu. Linna ajaleheks on «Ляхавіцкі веснік».
Tööstus on koondunud raudteejaama ümbruskonda. Lachavičys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linnas on neli ehitusettevõtet.
Suurem osa linna ajaloolistest vaatamisväärsustest on hävinud. Osalt on säilinud vanalinn, linnas on XIX sajandil ehitatud sünagoog ja katoliku kirik aastast 1909. Hävinud on mošee, kuus linna piiridesse jäänud mõisakompleksi, kaks vana kirikut ja kabel, samuti pole säilinud Lachavičy kindlus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lachavičyt mainitakse esimest korda juba XV sajandil. XVI sajandi alguses läks asula Goštautaste suguvõsa valdusse. Aastal 1542 sai asula omanikuks Barbara Radziwiłłówna, kelle kaudu aastal 1547 sai asulast suurvürstide valdus. Esimene täpselt dateeritud dokument asula kohta pärineb aga aastast 1572, mil asula omanikeks said Chodkiewiczid ja asulast sai krahvkonna keskus.
XVI sajandi lõpus ehitati Lachavičysse kivist kindlus, mida tugevdasid algusest peale neli bastioni. Juba aastail 1695-1596 jooksid kasakad kindlusele tormi, aga edutult.
XVII sajandi alguses sai Lachavičyst alev, ühtlasi läks see aastal 1635 Sapiehade valdusse. Uputuse ajal piirasid kindlust kuus kuud Moskva väed. kuid edu neil ei olnud. Lachavičy jäi ainsaks kindluseks Leedu aladel, mida vaenlastel ei õnnestunud vallutada. Kindlus hävis Põhjasõja ajal, mil kindluse kahurid Słucki kaitseks konfiskeeriti. Aastal 1706 piirasid Rootsi väed kindluse sisse ja kui seda kaitsnud kasakate väesalk alistus, siis hävitasid rootslased kindluse, koos sellega ka selle juures asunud alevi.
Lachavičy kuulus algselt Navahradaki vojevoodkonda ja Navahradaki maakonda. XVIII sajandi alguses läks asula Massalskite valdusse, ent aastast 1775 sai sellest riikliku alluvusega alev.
Aastal 1793 läks alev teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Lachavičy hakkas kuuluma Minski kubermangu Słucki kreisi. Asula hakkas arenema pärast raudtee ehitamist XIX sajandi kaheksakümnendatel aastatel.
Aastast 1921 oli Lachavičy Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linnaõigused sai asula aastal 1931.
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- Sergiusz Piasecki – Poola kirjanik
- Fiodar Jeŭłašoŭski – Valgevene kirjanik
- Franciszek Ksawery Niesiołowski – Rzeczpospolita riigitegelane
- Jakub Szynkiewicz – Poola ning Valgevene orientalist ja usutegelane
- Tadeusz Reyten – Rzeczpospolita riigitegelane
- Jan Stanisław Sapieha – Rzeczpospolita riigitegelane
- Piotr Morzkowski – Rzeczpospolita riigitegelane ning usureformaator
- Nachman Shlomo Greenspan – Inglise rabi
- Alaksandr Bahdančuk – Valgevene poliitik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Lachavičy – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis