La Mantovana

"La Mantovana" ehk "Ballo di Mantova" ('Mantova tants') või Aria di Mantova on populaarne 16. sajandi lauluviis, mida on kasutatud muusikalise teemana ka hiljem.

Meloodia varaseim ilmumine trükis on 1600. aastal Itaalia tenori Giuseppino del Biado madrigalide kogumikus tekstiga "Fuggi, fuggi, fuggi da questo cielo". Osa uurijaid omistab meloodia Biadole, osa peab seda varasemaks ja märgib anonüümse autori omaks. "Ballo di Mantova" ja "Aria di Mantova" nimede all sai viis Euroopas väga populaarseks.

Meloodia

Erinevatest varastest allikatest pärit kaks viisivarianti on järgmised:

$\relative c'' { \set Staff.midiInstrument = #"violin" \tempo 4 = 120 \key bes \major \time 4/4 g8 a bes c d4 \mark "del Biado" d8 d es4. es8 d4. d8 c4. c8 bes4 c8 bes a4. a8 g4 g }$

$\relative c'' { \set Staff.midiInstrument = #"violin" \tempo 4 = 120 \key bes \major \time 4/4 g8 a bes c d4 \mark "Zanetti" d8 d es4 es8 es d4 d8 d c4 c8 c bes4 c8 bes a4 a8 a g2 }$

Viis erinevates allikates

"La Mantovana" leidub Gasparo Zanetti kogumikus "Il Scolaro" (1645), "Ballo di Mantua" nime all Giuseppe Giamberti kogumikus "Duo tessuti con diversi solfeggiamenti, scherzi, perfidie et oblighi" (1657) ja pealkirja all "An Italian Rant" John Playfordi tantsukäsiraamatu "The Dancing Master" kolmandas väljaandes (1665).
La Mantovana meloodiale tugineb ka Giovanni Battista Vitali pala "Barabano" ("Varie Sonate alla Francese e all’Italiana a 6", Op. 11)
Madrigal "Fuggi, fuggi, dolente cor" on aluseks Biagio Marini 1655. aastal kirjutatud G-minoor triosonaadis (Op. 22, Sonata sopra "Fuggi dolente core")^[1].
Viis on šoti lautokäsikirjas umbes aastaist 1695–1702, nn Balcarrese käsikirjas märkega "My mistress is prettie, by monsieur Mouton".
Samuti on meloodia äratuntav flaamikeelses kogumikus "Gents Beiaardboek" (1661–1693) ilmunud lauluna "Ik zag Cecilia komen", rumeenia rahvalaulus "Carul cu boi" ja ukraina rahvalaulus "Katerina Kutšerjava".
Uuemast muusikast on tuntuimad näited meloodia kasutusest ühe motiivina Bedřich Smetana teoses "Vltava"^[2] ja Iisraeli rahvushümnis "HaTikva"^[3].

Viited

↑ https://imslp.org/wiki/Sonata_sopra_'Fuggi_dolente_core'%2C_Op.22_No.21_(Marini%2C_Biagio)
↑ 1875 – Smetana, ‘Vltava’ from Ma Vlast alevelmusic.com
↑ How Israel’s National Anthem Came To Be fozmuseum.com

Välislingid

[1] ttps://imslp.org/wiki/Sonata_sopra_'Fuggi_dolente_core'%2C_Op.22_No.21_(Marini%2C_Biagio)

[2] 1875 – Smetana, ‘Vltava’ from Ma Vlast alevelmusic.com

[3] How Israel’s National Anthem Came To Be fozmuseum.com

[1]

[2]

[3]