Laßnitzhöhe

Laßnitzhöhe
Pindala: 14,8 km²
Elanikke: 2817 (1.01.2018)
Koordinaadid: 47° 5′ N, 15° 35′ E
Asend Graz-Umgebungi ringkonnas

Laßnitzhöhe on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Graz-Umgebungi ringkonnas. Laßnitz tähendab oja metsas ja viitab kohalikule Laßnitzi jõele.

Laßnitzhöhe kesklinn linna purskkaevust ja aiast, taustal peamine ostupiirkond

Geograafia

Üldist ja asukoht

Laßnitzhöhe, mis asub 10 km Grazist idas, on asula Schemmerlrückeni nimelise pikliku künka peal. Vald laiub üle 4 km nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne sihis.

1929. aasta oktoobrist on Laßnitzhöhe tunnustatud kui kuurort ja nimetati 1984. aastal klimaatiliseks tervisespaaks.

Valla struktuur

Vald koosneb järgmistest osadest: Autal, Krachelberg, Moggau, Rastbühel, Wöbling ja Oberlaßnitz.

Kliima

Muri ja Raabi vahelisel veelahkmel toimub järkjärguline üleminek Kesk- ja Ida-Euroopa kliima vahel. Linnas on pehmed, päikeselised talved ja jahedamad suved. Soojad lõunakaare tuuled on valdavad suviti ja võimaldavad väljasviibimist hilisõhtuni. Aasta keskmine temperatuur on kõrgusele tavapärasest 2°C võrra kõrgem.

Ajalugu

Nimi

Laßnitzhöhet ümbritsev mets, läbitud Sebastian RELOADED® seiklusrajal

"Laßnitz" tuleb slaavi keelest (algselt näiteks "Lieznica", "Luosniza") ja tähendab "oja metsas". Lingvistikas on Laßnitz (890. aastast: Luonzniza) käsitletud ka "*loNč'nica" "Wiesenbach" (niiduoja), teise variandina (1345. aastast: Lesniz, Laßnitz in Murau, või 1080. aastal Paltental Laznich) "*laz'nica", "Gereutbach" või "Rodebach". Oja kulgemise tähis raiesmikul hõlmab ka sõna "*laz/6nica" tuletust "lazъ" "juurimine, meelt parandav, hele laik metsas".

Varajane ajalugu

Laßnitzhöhe ümbrus oli kunagi Lääne-Rooma keisririigi osa, pärast selle kokkuvarisemist 476. aastal Rooma provintsi rahvastik suuresti lahkus.

Keskaeg

Kui suur osa Steiermargi idaosast täitus juba 12. sajandi esimesel poolel külade ja asulatega, siis Laßnitzhöhe piirkonnas tekkis asustus alles sajandi teisel poolel.

16. sajandil liideti suur osa tänapäeva valla-alast Badeni lepingu või päranduse teel Saksa ordu koosseisu. Ordu püsis 1848. aastani tollase Wöblingi territooriumi maaisandana.

Uusim aeg

Pärast 1848. aasta revolutsiooni Austrias alustati halduse moderniseerimisega. Loodi ringkonna- ja vallavalitsused. See viis väiksemate valdade liitmiseni 1951. aastal suuremaks Laßnitzhöhe vallaks.

Raudtee

1850. aastate keskpaiku asutati Grazis tehase ja tollase niinimetatud "raudteeveduri", praeguse Steirische Ostbahn (Steiermargi Idaraudtee), ehitamiseks Grazi ja Győri (siis Raab) vahele "konsortsium".

Kaaluti kolme marsruuti:

• 1 Graz - Gleisdorf - Ilz - Fürstenfeld - Ungari piir
• 2 Graz - Autal - Nestelbach - Gleisdorf - Studenzen - Feldbach - Fehring - Ungari piir
• 3 Graz - Schemerlberg - Laßnitztal - Gleisdorf - Feldbach - Fehring - Ungari piir.

Algselt otsustati jätkata 2. variandiga, kuid Nestelbachi piirkonna põllumehed ja maaomanikud esitasid muuhulgas argumendi, et "vedurid põletavad nende põllud", ja said muudatuse variandile 3. Liin avati 1. mail 1873.

Spaa ajalugu

Mahajäetud bassein, mis ehitati 1974. aastal, kuid kasutusele seda ei võetud

Lihtsa ligipääsetavuse tõttu otsustas dr. Huber Grazist ehitada Laßnitzhöhesse külalistemaja ja mitu villat, et suviti külalisi kosutada. Umbes 20. sajandi alguses omandas ühistu hooned ja muutis need 1901. aastal Steiermargi tolleaegseks moodsaimaks haiglaks. Peamine prioriteet oli "igat tüüpi närvihaiguste" nagu halvatus ja krambid ning valu, nagu migreen ja ishias, ravi.

Pärast maailmasõdu oli kuurortravil raske tagasi saada 1914. aastale eelnenud "kuldajastut". Paljud külalised endistelt monarhia aladelt langesid ära ja nii jäidki peamised külalised Viinist ja Grazist. Pärast ulatuslikke rekonstrueerimis- ja renoveerimismeetmeid tegutses haigla aastatel 1991–2003 sanatooriumina. Pärast hiljutist renoveerimist on endine haigla, praegune Laßnitzhöhe erakliinik, üks moodsamaid haiglaid Austrias. Põhirõhk on lisaks sisehaiguste ravile ja dermatoloogiale neuroloogilisel ja ortopeedilisel taastusravil.

Lähiminevik

1995. aastal valiti Laßnitzhöhe Steiermargi kauneimaks lillekülaks ja pärast turulinnaks määramist 1999. aastal sai linn 2006. aastal Steiermargi kauneimaks lilleturuks. 2005. aastal sai Laßnitzhöhe kaunimate lilleturu linnade seas teise koha. 2001. aastal tähistasid kogukonna- ja spordiklubid 50. ja Laßnitzhöhe spaa 100. aastapäeva. 2002. aastal möödus 50 aastat Trachtenkapelle Laßnitzhöhe asutamisest, mida tähistati kohaliku kabeli lipu õnnistamisega. Ja Laßnitzhöhe kogudus sai tähistada kahe uue kirikukella õnnistamist. 2007. aasta suvel, pärast lühikest ümberehitusaega, avati ümberkujundatud turuplats avalikkusele. 2008. aastal rajati vallasiseselt lokaalne küttevõrk. 2009. aasta aprillis lammutati Gasthaus Kotzian (Kotziani võõrastemaja). 2010. aastal ehitati sinna kortermaja maa-aluse parkla ja restoraniga ning ruumid uuele vallamajale ja kohalikule Raiffeiseni pangale ning mitmetele kauplustele.

Laßnitzhöhe kihelkond

Laßnitzhöhe kihelkonnakirik

Peaväljaku kõrval asuval krundil, mis oli saadud Eduard Miglitzilt 13. augustil 1961, pandi nurgakivi arhitekt Robert Kramreiter-Kleini projekteeritud kirikule. Pärast lühikest ehitusaega pühitses kiriku 14. juulil 1963 praost Johann Kogler. Kiriku ametlik nimi on "Kristuse sündimise roomakatoliku kogudus Laßnitzhöhes". Kiriku rajatiste hulka kuuluvad Othmar Klemencicsi Kuningas Kristuse Rist ja Rudolf Szyszkowitzi ristimiskoja klaasimaalid. Professor Schmidsfeldeni ristitee pildid on laenatud Schmid-Schmidsfeldeni perekonnalt. Konkreetsed klaasaknad on võetud Rudolf Szyszkowitzi projektist ja oreli ehitas 1971. aastal Walcker-Mayeri ettevõte.