Lēdmane vald
Lēdmane vald | |
---|---|
| |
läti Lēdmanes pagasts | |
| |
| |
Pindala: 78,1 km² | |
Elanikke: 1062 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 13,6 in/km² | |
Keskus: Lēdmane | |
Lēdmane vald (läti keeles Lēdmanes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madliena, Krape, Jumprava, Rembate, Laubere ja Lielvārde vallaga ning Aizkraukle piirkonna Skrīveri vallaga.
Valla pindala on 78,1 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1269 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 1075. Valla keskuseks on Lēdmane küla. Vallavanem on Dzintars Laganovskis.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjasõja ja sellega kaasneva katkuepideemia ajal tühjenesid praeguse valla alad. Seejärel asus sinna arvukalt uustulnukaid, põhiliselt Latgalest, ent ka Valgevene aladelt.
Esimeseks kooliks valla aladel oli Vecbeki majas tegutsenud pühapäevakool, mis tegutses XIX sajandi teise pooleni. Aastal 1871 hakkas tegutsema vallakool.
Aastal 1935 oli Lēdmane valla pindala 49,7 km².[3] Aastal 1945 moodustati vallas Lēdmane külanõukogu, mis likvideeriti aastal 1947. Vald likvideeriti ja külanõukogu taastati aastal 1949. Aastal 1951 liideti Lēdmane külanõukoguga osa Drujasgalsi külanõukogust, aastal 1963 aga osa Rembate külanõukogust. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Lielvārde piirkonnaga, ent aastal 2021 ühendati vald Ogre piirkonnaga.
Kaitstavad mälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunzemji muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Lobe vesiveski, Līči muinaskalmed ja Beķubode keskaegne kalmistu. Kohaliku kaitse all on Lēdmane mõisa hoonetekompleks (sealhulgas Pīļi kõrts, Modere maja ja ait) ning Lēdmane apteek.[5]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suurim jõgi on Ogre jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Lobe ning Aviekste. Suurim järv on Aviekste järv.
Looduskaitse all on hiidjalakate tukk, Lēdmane mõisa hiidtamm, Akoti tamm, Raitase saar ja veel kakskümmend seitse nimetut põlispuud. Valda läbib Ogre oru looduspark.[6]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aasta seisuga elas vallas 1102 lätlast, 106 venelast, 22 valgevenelast, 9 ukrainlast, 17 poolakat ja 7 leedulast.[7]
Valla külad on:
Aviekste | skrajciems | 28 (2017) |
Bekas | vidējciems | 108 (2017) |
Bricēni | mazciems | 17 (2017) |
Everti | mazciems | |
Lēdmane | lielciems | 528 (2021) |
Mizas | mazciems | 67 (2017) |
Rītarasas | skrajciems | 79 (2017) |
Rozītes | mazciems | 25 (2017) |
Tīrumnieki | skrajciems | |
Tomēni | mazciems | 23 (2017) |
Tropmači | mazciems | 59 (2017) |
Tūjas | mazciems | 16 (2017) |
Vālodzes | mazciems | 27 (2017) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Ogres novads, vaadatud 29.08 2021
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.