Lühiajaline pastöörimine
Kõrgtemperatuuril lühiajaline töötlemine (ka lühiajaline pastöörimine, lühiajaline kõrgpastöriseerimine, HTST-pastöriseerimine) on üks toiduainete pastöörimise meetoditest, mille puhul toimub toodete kõrgkuumutamine ning mille protsess kestab lühikest aega.[1]Kõrgpastöörimine vähendab mikroobide kasvukiirust ja pikendab säilivusaega.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- 20. sajandi alguses leiti seos töötlemata toorpiima ja sel ajal inimesi kimbutanud haiguste vahel (nt tuberkuloos)[3]
- 1924. kehtestati pastöriseerimismäärus, mis nägi ette, et piima tuleb pastöörida, et hävitada piimas leiduvaid riknevust ja haigusi tekitavaid mikroobe[3].
- 1933. aastal töötati välja lühiajaline kõrgpastöörimine[3]. Teadlased tuvastasid, et kui kuumutada toodet 15 sekundit 72 °C juures, siis hävivad järgmised patogeenid: tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike, Mycobacterium bovis, bakter Brucella ja Streptococcus.[1]
- Tänapäeva pastöörimisteadus on teadlikuks saanud teistestki kahjulikest bakteritest. Lühiajaline kõrgpastöörimine hävitab väga hästi listeeria-, salmonella- ja kolibaktereid.[4]
Protseduur
[muuda | muuda lähteteksti]Toimub pideva protsessina roostevabast terasest plaat- või torusoojusvahetis.[2]
Protsess kestab 15–20 sekundit keskkonnas, kus piima temperatuur viiakse 72–75 °C, mis kohe jahutatakse 4–5,5 °C.[5]
Pastöörimise plussid
[muuda | muuda lähteteksti]- Säilib toote värv.[1]
- Säilivad organismile vajalikud toitained.[1]
- Pikeneb toote säilivusaeg.[2]
- Säilib toote maitse.[1]
- Hävivad riknemist soodustavad ja inimest kahjustavad mikroobid ja patogeenid.[3]
Pastöörimise miinused
[muuda | muuda lähteteksti]- Mingil määral võib muutuda toote maitse (nt piim on keedetud piima maitsega).[6]
- Kahjustada võivad saada olulised ja vajalikud mikroobid, mis on vajalikud organismi talitlusele.[1]
- Protseduur võib osutuda kulukaks.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Blalock, Timothy. "How Does Flash Pasteurization Work?". oureverydaylife.com. Vaadatud 10.04.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Singh, R.P ; Bandler, D.K. (2018). "Dairy product". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 20.04.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Stabel, J. R. ; Lambertz, A. (27.04.2004). "Efficacy of Pasteurization Conditions for the Inactivation of Mycobacterium avium subsp. paratuberculosis in Milk". Journal of Food Protection. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.11.2020. Vaadatud 18.04.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Thili (8. juuli 2016). "Difference between HTST and UHT pasteurization techniques". differencebetween.com. Vaadatud 20.04.2020.
- ↑ Elias, Priit (02.09.2017). "Füüsikaliste tegurite mõju piima ja piimatoodete kvaliteedile ning ohutusele" (PDF). BioCC. Vaadatud 28.04.2020.
- ↑ White, Carol. "How Pasteurization Works?". howstuffworks.com. Vaadatud 20.04.2020.