Läti NSV lipp
.svg)
Läti NSV lipp 1953–1990Läti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Läti NSV lipp.
17. jaanuaril 1953 kasutusele võetud lipp oli punane kangatükk, mille alumisel serval oli kujutatud siniseid ja valgeid ümarate laineharjadega laineid, need sümboliseerisid Daugava jõge. Vardapoolses ülanurgas olid aga kuldsed ristatud sirp ja vasar ning punane kuldse äärisega viisnurkne täht. Lipu proportsioonid olid 1:2. Plagu oli kasutusel 19. veebruarini 1990.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti].svg)
Läti NSV lipp aastatel 1940–19531919–1920
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt (1917?, 1918?) oli Läti bolševike lipp punane plagu valge horisontaallaiuga keskel. Lipu valge triibu keskel asus viieharuline punane täht.
15. jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 Punaarmee kontrollitud territooriumil tegutsenud Läti bolševike nukurežiimi ehk "Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi" lipuna kasutati punast plagu, mille ülemises vasakus nurgas oli kirillitsas kuldne kiri "SSRL" (Sotsialistitšeskaja Sovetskaja Respublika Latvii).
1940–1953
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 25. augustist 1940 (kuni 1953) oli kasutusel punane lipp, mille ülemises vasakus nurgas oli sirp ja vasar, nende kohal aga poolkaares kuldne kiri "LPSR" (Latvijas Padomju Sociālistiskā Republika).
.svg)
Läti NSV lipp 1953–1990. Lipu tagakülg