Lähilugemine
Lähilugemine (close reading) on lugemismeetod, mis keskendub üksikute detailide uurimisele tekstis. Nancy Boyles’i sõnul on lähilugemine teksti erinevate kihtide analüüsimine ning just selle kaudu jõuab lugeja teksti sügavama tähenduse mõistmiseni.[1]
Lähilugemisel ei piirduta vaid ühekordse lugemisega. T. Shanahani sõnul oleks vaja teksti lugeda vähemalt kolm korda ning iga kord peaks keskenduma erinevatele aspektidele. Esimesel lugemisel keskendutakse sellele, millest tekst räägib, teisel lugemisel püütakse aru saada teatud sõnade või lõikude olulisusest ning kolmandal korral analüüsitakse ja võrreldakse kirjapandut nt sama autori teiste teostega.[2]
Lähilugemise puhul ei räägita seega mitte teksti narratiivist, vaid vaatluse alla on võetud detailid ning peidetud sõnumi välja lugemine.
Näide: Kui võtta vaatluse alla muinasjutt "Kolm karu", võiks lähilugemisel leida vastused näiteks sellistele küsimustele nagu miks proovis tüdruk järele kõikide karude toolid, toidu ja voodid või miks lõhkus tüdruk ära just karupoja tooli, sõi ära just tema pudru ning läks just pisikese karu voodisse magama. Üheks vastuseks võiks olla see, et tüdruk justkui tahaks suureks kasvada, kuid täiskasvanute asjade kasutamine ei tee temast veel täiskasvanut.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Boyles, N. (December 2012/January 2013, Volume 70, Number 4, pp. 36-41). "Closing in on Close Reading". Educational Leadership: Common Core: Now What?. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.04.2019. Vaadatud 13.11.2014.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 Shanahan, T. (2014). "Closing in on Close Reading". Scholastic Instructor. Vaadatud 13.11.2014.