Läänetsuuga

Läänetsuuga
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Tsuuga Tsuga;
Liik	Läänetsuuga;
Binaarne nimetus
	Tsuga heterophylla; (Rafinesque) Sargent (1899)
	;
Sünonüümid
	Abies albertiana A. Murray bis (1863); Abies bridgesii Kellogg (1863); Abies heterophylla Raf. (1832); Abies microphylla Raf. (1832); Pinus canadensis Bong. (1832); Pinus pattoniana W.R. McNab (1876); Tsuga albertiana (A. Murray bis) Sénécl. (1868);

Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.

Kirjeldus

Läänetsuuga kasvab Põhja-Ameerika loodeosa mägedes, enamasti kuni 100 km kaugusel Vaiksest ookeanist; valdavalt kuni 600 meetri kõrgusel merepinnast. Esineb ka Kaljumäestiku läänenõlvadel ning Kanadas Briti Columbias.

Puu võib kasvada 30...80 meetri kõrguseks. Võra on tihe, lai ja koonusjas, ulatub sageli peaaegu maani. Vanematel puudel võib tüve alumine 30...40 meetrit laasuda. Tihedad oksad on horisontaalsed ja veidi tõusvad, tipust longus. Tüvi on sirge; selle läbimõõt võib ulatuda 2,7 meetrini. Koor on tumepruun ja õhuke. Võrsed on heledad, kaetud umbes 1 mm pikkuste karvakestega. Pungad on ümarad ja karvased. Lapikud okkad on 5...23 mm pikkused ja 1,5...2 mm laiused; tumerohelised ja läikivad, harvade väikeste sakkidega, otsast tömpteravad. Käbid on rippuvad, piklikovaalsed, 14...30 mm pikkused; läbimõõt on suletuna 7...8 mm, avatuna 18...25 mm.

Noorena on puu kasv aeglane. Läänetsuuga eelistab pool- või täisvarju. Kasvab meelsasti teiste okaspuude varjus. Läänetsuuga on pikaealine; teada on üle 1200 aasta vanuseid isendeid.

Kasutamine

Läänetsuugat kasvatatakse ka aia- ja pargipuuna muu hulgas Euroopas ja Uus-Meremaal. Eesti kliimas on noorena külmaõrn ega kannata talviseid tuuli. Eestis kasvab põõsasjalt või väikese puuna. Euroopasse toodi läänetsuuga 1860. aastal. Suurbritannias ja Uus-Meremaal on puu kohati naturaliseerunud.

Läänetsuugalt saadakse väärtuslikku tarbepuitu.

Viited

↑ "Conifer database: Tsuga heterophylla". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 10.06.2010.
↑ Conifer Specialist Group (1998). Tsuga heterophylla. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.

Välislingid

Läänetsuuga andmebaasis eElurikkus

[catalogue-1] "Conifer database: Tsuga heterophylla". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 10.06.2010.

[qkV7F-2] Conifer Specialist Group (1998). Tsuga heterophylla. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.

[2]

[1]