Lääne-Valgevene
Lääne-Valgevene on mitteametlik termin, millega tähistatakse aastatel 1919–1939 Poola (II Rzeczpospolita) koosseisu kuulunud Valgevene alasid.
Nõukogude-Poola sõjas (1919–1921) vallutasid 8. augustil 1919 Poola väed Minski, 27. veebruaril 1919 moodustatud Leedu NSV-st ja Valgevene NSV-st Leedu-Valgevene NSV vabariigi valitsus asus ümber Smolenskisse. 6. juunil 1920 Leedu-Valgevene NSV likvideeriti, Valgevene NSV taastati 31. juulil 1920 Poola poolt Riia rahulepinguga Vene SFNV-le loovutatud aladel. Riia rahuleping lõpetas Nõukogude-Poola 1919.–1920. aasta sõja ja lepinguga määrati kindlaks Poola idapiir (Poolale läksid Ukraina ja Valgevene läänealad).
Teises maailmasõjas NSV Liidu kallaletungi järel Poolale okupeeris NSV Liidu Punaarmee Poola idaosa Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene. Neil aladel moodustati talurahvamiilits ja tööliskaart, kelle kontrolli all toimusid Lääne-Valgevene Rahvakogu ja Lääne-Ukraina Rahvakogu valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt Brestis ja Lvivis. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades.
28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. Lääne-Ukraina liideti NSV Liidu Ukraina NSV-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene Valgevene NSV-ga 2. novembril 1939.
-
Lääne-Valgevene Poola territooriumi osana 1938. aastal -
Lääne-Valgevene NSV Liidu territooriumi osana 1940. aastal
