Mine sisu juurde

Kvantinformatsioon

Allikas: Vikipeedia
Optilised võred kasutavad lasereid, et eraldada rubiidiumi aatomeid (punane), mida kasutatakse infobittidena neutraalsete aatomite kvantprotsessorites - seadmete prototüüpides, mida projekteerijad püüavad arendada toimivateks kvantarvutiteks.

Kvantinformatsioon ehk kvantteave on informatsioon kvantsüsteemi oleku kohta. See on kvantinformatsiooniteooria põhiline uurimisobjekt ja seda saab manipuleerida kvantinformatsiooni töötlemise tehnikate abil. Kvantinformatsioon viitab nii Von Neumanni entroopia tehnilisele määratlusele kui ka üldisele arvutuslikule terminile.[1][2][3]

See on interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab muu hulgas kvantmehaanikat, arvutiteadust, informatsiooniteooriat, filosoofiat ja krüptograafiat.[4][5][6] Selle uurimine on oluline ka selliste valdkondade jaoks nagu kognitiivteadus, psühholoogia ja neuroteadus.[7][8][9][10] Selle põhieesmärk on teabe eraldamine ainest mikroskoopilisel skaalal. Vaatlus on teaduses üks tähtsamaid teabe hankimise viise ja mõõtmine on vajalik vaatluse kvantifitseerimiseks, mistõttu on see teaduslikus meetodis ülioluline. Kvantmehaanikas ei saa mittekommuteeruvaid vaatlusandmeid üheaegselt täpselt mõõta, sest kvantolek ühes baasis ei ole sama kvantolek teises baasis. Vastavalt kvantoleku ja kvantväärtuse seosele on vaatlusaluse hästi määratletud (kindel), kui süsteemi seisund on vaatlusaluse kvantolek.[11] Kuna mis tahes kaks mittekommuteerivat vaatlusnäitajat ei ole üheaegselt hästi defineeritud, ei saa kvantolek kunagi sisaldada lõplikku teavet mõlema mittekommuteeriva vaatlusnäitaja kohta.[8]

Andmeid saab kvantsüsteemi kvantolekutesse kodeerida kvantteabe kujul.[12] Kui kvantmehaanika tegeleb aine omaduste uurimisega mikroskoopilisel tasandil, siis kvantinformatsiooniteadus keskendub nende omaduste põhjal teabe eraldamisele ning kvantarvutus manipuleerib ja töötleb teavet - teeb loogilisi operatsioone - kasutades kvantinformatsiooni töötlemise tehnikaid.[13][8][14]

Kvantteavet, nagu ka klassikalist teavet, saab töödelda digitaalarvutite abil, edastada ühest kohast teise, manipuleerida algoritmidega ning analüüsida arvutiteaduse ja matemaatika abil. Nii nagu klassikalise teabe põhiühik on bitt, on kvantteabe puhul tegemist kvantbititega. Kvantteavet saab mõõta Von Neumanni entroopia abil.[15]

Viimasel ajal on kvantarvutite valdkond muutunud eriti aktiivseks uurimisvaldkonnaks, kuna see omab suurt potensiaali arvutamise, kommunikatsiooni ja krüptograafia valdkondades.[14][16]

Kvantbitid ja informatsiooniteooria

[muuda | muuda lähteteksti]

Kvantteave erineb klassikalisest teabest, mida iseloomustab bitt, mitmel harjumatul viisil. Kui klassikalise teabe põhiühik on bitt, siis kvantteabe põhiühik on kvantbitt. Klassikalist informatsiooni mõõdetakse Shannoni entroopia abil, samas kui selle kvantmehaaniline analoog on Von Neumanni entroopia. Kvantmehaaniliste süsteemide statistilise ansambeli puhul, mille tihedusmaatriks on , vastab sellele valem .[2] Paljusid entroopia mõõdikuid klassikalises infomatsiooniteoorias saab üldistada ka kvantjuhtumitele, näiteks Holevo entroopia ja tingimuslik kvantentroopia.[17]

Erinevalt klassikalistest digitaalsetest olekutest (mis on diskreetsed) on kvantbitt pidevväärtusega, mida saab kirjeldada Blochi sfääril asuva suunaga. Vaatamata sellele, et kvantbitt on sellisel viisil pidevalt väärtustatud, on see väikseim võimalik kvantteabe ühik ja vaatamata sellele, et kvantbiti olek on pidevalt väärtustatud, on võimatu selle väärtust täpselt mõõta. Viis kuulsat teoreemi kirjeldavad kvantiinformatsiooniga manipuleerimise piiranguid.[2]

  1. mitteteleportatsiooni teoreem, mis väidab, et kvantbiti ei saa (täielikult) muundada klassikalisteks bittideks ehk seda ei saa täielikult „lugeda“.
  2. mittekloonimise teoreem, mis takistab suvalise kvantbiti kopeerimist.
  3. mittekustutamise teoreem, mis takistab suvalise kvantbiti kustutamist.
  4. mitteülekande teoreem, mis takistab suvalise kvantbiti edastamist mitmele adressaadile, kuigi seda saab transportida ühest kohast teise (nt kvantteleportatsiooni abil).
  5. mittevarjamise teoreem, mis näitab kvantinformatsiooni säilimist.

Need teoreemid on tõestatud unitariteedi alusel, mis Leonard Susskindi sõnul on tehniline termin väitele, et kvantinformatsioon universumis on jääv. Need viis teoreemi loovad võimalusi kvantinformatsiooni töötlemiseks.[18]

  1. Vedral, Vlatko (2006). Introduction to Quantum Information Science. Oxford: Oxford University Press. DOI:10.1093/acprof:oso/9780199215706.001.0001. ISBN 9780199215706. OCLC 822959053.
  2. 2,0 2,1 2,2 Nielsen, Michael A.; Chuang, Isaac L. (2010). Quantum Computation and Quantum Information (10th anniversary ed.). Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/cbo9780511976667. ISBN 9780511976667. OCLC 665137861. S2CID 59717455.
  3. Hayashi, Masahito (2006). Quantum Information: An Introduction. Berlin: Springer. DOI:10.1007/3-540-30266-2. ISBN 978-3-540-30266-7. OCLC 68629072.
  4. Bokulich, Alisa; Jaeger, Gregg (2010). Philosophy of Quantum Information and Entanglement. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/CBO9780511676550. ISBN 9780511676550.
  5. Benatti, Fabio; Fannes, Mark; Floreanini, Roberto; Petritis, Dimitri (2010). Quantum Information, Computation and Cryptography: An Introductory Survey of Theory, Technology and Experiments. Lecture Notes in Physics. Kd 808. Berlin: Springer. DOI:10.1007/978-3-642-11914-9. ISBN 978-3-642-11914-9.
  6. Benatti, Fabio (2009). "Quantum Information Theory". Dynamics, Information and Complexity in Quantum Systems. Theoretical and Mathematical Physics. Dordrecht: Springer. Lk 255–315. DOI:10.1007/978-1-4020-9306-7_6. ISBN 978-1-4020-9306-7.
  7. Hayashi, Masahito; Ishizaka, Satoshi; Kawachi, Akinori; Kimura, Gen; Ogawa, Tomohiro (2015). Introduction to Quantum Information Science. Berlin: Springer. Bibcode:2015iqis.book.....H. DOI:10.1007/978-3-662-43502-1. ISBN 978-3-662-43502-1.
  8. 8,0 8,1 8,2 Hayashi, Masahito (2017). Quantum Information Theory: Mathematical Foundation. Graduate Texts in Physics. Berlin: Springer. DOI:10.1007/978-3-662-49725-8. ISBN 978-3-662-49725-8.
  9. Georgiev, Danko D. (6. detsember 2017). Quantum Information and Consciousness: A Gentle Introduction. Boca Raton: CRC Press. DOI:10.1201/9780203732519. ISBN 9781138104488. OCLC 1003273264. Zbl 1390.81001.
  10. Georgiev, Danko D. (2020). "Quantum information theoretic approach to the mind-brain problem". Progress in Biophysics and Molecular Biology. 158: 16–32. arXiv:2012.07836. DOI:10.1016/j.pbiomolbio.2020.08.002. PMID 32822698. S2CID 221237249.
  11. Gilton, Marian J. R. (2016). "Whence the eigenstate–eigenvalue link?". Studies in History and Philosophy of Science Part B: Studies in History and Philosophy of Modern Physics. 55: 92–100. Bibcode:2016SHPMP..55...92G. DOI:10.1016/j.shpsb.2016.08.005.
  12. Preskill, John. Quantum Computation (Physics 219/Computer Science 219). Pasadena, California: California Institute of Technology.
  13. Feynman, Richard Phillips; Leighton, Robert Benjamin; Sands, Matthew Linzee (2013). "Quantum behavior". The Feynman Lectures on Physics. Volume III. Quantum Mechanics. Pasadena, California: California Institute of Technology.
  14. 14,0 14,1 Lo, Hoi-Kwong; Popescu, Sandu; Spiller, Tim (1998). Introduction to Quantum Computation and Information. Singapore: World Scientific. Bibcode:1998iqci.book.....S. DOI:10.1142/3724. ISBN 978-981-4496-35-3. OCLC 52859247.
  15. Bennett, Charles H.; Shor, Peter Williston (1998). "Quantum information theory". IEEE Transactions on Information Theory. 44 (6): 2724–2742. CiteSeerX 10.1.1.89.1572. DOI:10.1109/18.720553.
  16. Garlinghouse, Tom (2020). "Quantum computing: Opening new realms of possibilities". Discovery: Research at Princeton: 12–17.
  17. "Alexandr S. Holevo". Mi.ras.ru. Vaadatud 4. detsembril 2018.
  18. Susskind, Leonard; Friedman, Art (2014). Quantum Mechanics: The Theoretical Minimum. What You Need to Know to Start Doing Physics. New York: Basic Books. ISBN 978-0-465-08061-8. OCLC 1038428525.