Kvalitatiivsed uurimismeetodid

Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist (vrd kvantitatiivsed uurimismeetodid, mis üritavad mõõta mingi omaduse või tunnuse esinemise hulka). Metodoloogiliselt erineb kvalitatiivne uuring kvantitatiivsest selle poolest, et esimeses toimub andmete kogumine ja tõlgendamine ühel ajal.

Kvalitatiivse uurimise puhul ei ole tegemist mõõtmisega.

Analüütiline keemia

Pikemalt artiklis Kvalitatiivne analüüs

Analüütilises keemias on kvalitatiivse uuringu eesmärk aine kindlaksmääramine selle keemiliste, bioloogiliste või füüsikaliste omaduste põhjal või aine koostisosade võimalikult täpne määramine (s.o aine kirjeldamine). Kvalitatiivne analüüs – see on uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine või kas mingi uuritav ühend esineb analüüsitavas proovis. Eesmärk võib olla aine koostisse kuuluvate elementide või funktsionaalsete rühmade kindlakstegemine või ühendi keemilise struktuuri identifitseerimine.

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärk kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs.

Humanitaarteadused

Humanitaarteadustes on kvalitatiivsed uurimismeetodid levinuimad, kuna enamik humanitaarvaldkondi ei oma mõõdetavat uurimisainest.

Kvalitatiivne meetod sotsiaal- ja humanitaarteadustes on sõltuv uurija tõlgendustest – kogutud andmed on hinnangulised. Seetõttu on andmed omavahel raskesti, kuid tinglikult siiski võrreldavad.

Vaata ka

Kirjandus

Laherand, Meri-Liis 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. (Jüri Orn, saateks.) Tallinn.