Kvalitatiivne analüüs

Kvalitatiivne analüüs on uurimismeetod, mis erineb kvantitatiivsest analüüsist põhimõtete poolest. Kvalitatiivset analüüsi kasutades sõnastatakse uurimisküsimusi (näiteks miks, milleks, kas jne), et saadud tulemusi kirjeldada, aga neid ei mõõdeta numbriliste näitajate ehk arvudega.

Kvalitatiivne analüüs leidis laiemat tuntust ja kasutamist pärast 1952. aastat, mil ajakirjas The Public Opinion Quarterly ilmus Siegfried Kracaueri artikkel „Kvalitatiivse sisuanalüüsi väljakutse“. Kvalitatiivne analüüs võimaldab keskenduda teksti peamistele ja olulistele tähendustele ning võimaldab analüüsida allteksti ehk autori varjatut sõnumit, et näha teksti ja autori mõtteavalduste terviklikku mustrit või struktuuri.

Vanim, tuntum ja enim kasutatum tekstianalüüsi meetod on standardiseeritud kontentanalüüs, mis käsitleb nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsimeetodit. Peamiselt kasutatakse seda meetodit küsitluse avatud küsimuste vastuste kodeerimiseks.

Uurimisprotsess

Kvalitatiivset analüüsi kasutades tuleb valida teema, mida on võimalik edasi uurida, näiteks uue vaatenurga kasutamine. Kui teema on leitud, siis peab seda uurimistöö jaoks piisavalt piiritlema, et uurimistööl oleks kindel eesmärk. Selles etapis otsitakse sobivaid materjale, mida kasutada uurimistöö tegemiseks.

Järgmisena koostatakse uurimistöö kava ja valitakse sobiv andmekogumisviis (küsitlus, intervjuu, vaatlus, dokumendid). Saadud tulemusi analüüsitakse, et saada vastused uurimisküsimustele.

Uurimistöö viimane etapp on tulemuste tõlgendamine, sünteesimine ja järelduste tegemine.

Kodeerimine

Kodeerimine on kvalitatiivse analüüsi põhiline meetod, mille jaoks jaotatakse tekst enne osadeks, et põhjalikult uurida teksti peidetud süvatähendusi. Kodeerimise käigus loetakse tekste süvitsi, et oluline teave ära märgistada ning anda sellele märksõna ehk kood.

Kodeerida saab induktiivselt või deduktiivselt. Induktiivne kodeerimine on avatud kodeerimine, mille eesmärk on süveneda teksti autori mõttemaailma ja seda mõista. Selle protsessi käigus seletatakse tekst üksikasjalikult lahti ja tähendused dekodeeritakse. Deduktiivse kodeerimise puhul aga ei tulene koodid mitte andmetest, vaid eelnevalt loodud teoreetilisest materjalist. Induktiivselt deduktiivne kodeerimine ühendab endas mõlema kodeerimise elemente.

Tugevused ja nõrkused

Plussid:

• tundlik ja täpne;
• tähelepanu on võimalik pöörata ka harva esinevatele või unikaalsetele nähtustele tekstis;
• analüüs on tihedalt tekstipõhine, ei taanda tekstide sisurikkust ega nüansse numbrilistele näitajatele, ei lihtsusta ega moonuta uuritavat nähtust.

Miinused:

• erinevaid tekste ei saa täpsetel alustel võrrelda;
• tööjaotus uurijate vahel on raskendatud, mistõttu on keeruline läbi töötada suuri valimeid;
• loob uurijale võimaluse valikulise tõendusmaterjali kogumiseks, mis toimub sageli mitteteadlikult, uurijale meelepäraste hüpoteeside kinnitamiseks.

Vaata ka

• Kvalitatiivsed uurimismeetodid
• Kvantitatiivne analüüs

Viited

1. Kalmus, Veronika; Linno, Merle; Masso, Anu 2015. Kvalitatiivne sisuanalüüs. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia andmebaas. Tartu Ülikooli koduleht. https://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys (3.11.2023)

2. Kalmus, Veronika 2015. Standardiseeritud kontentanalüüs. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia andmebaas. Tartu Ülikooli koduleht. https://samm.ut.ee/kontentanalyys (5.1.2023)

3. Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko; Sajavaara, Paula 2007. Uurimisprotsess. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.