Kuusepüü
| Kuusepüü | |
|---|---|
 Isane kuusepüü | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad |
| Hõimkond |
Keelikloomad |
| Klass |
Linnud |
| Selts |
Kanalised |
| Sugukond |
Faasanlased |
| Perekond |
Püü |
| Liik |
Kuusepüü |
| Binaarne nimetus | |
|
Canachites canadensis | |
 Kuusepüü levila | |
Kuusepüü (Canachites canadensis) on keskmise suurusega püü, kes elab Põhja-Ameerika okasmetsades.[1] Nad on ühed metsikumaid püü liike, kes on kohanenud hästi puude otsas istuma ja liikuma. Kuusepüü kaalub keskmiselt 450-650 g ning kehapikkus on 38-43 cm. Eluiga on 5-6 aastat.
Tavaliselt on isased täiskasvanud linnud pealt hallid ning alt mustad, külgedel valgete täppidega, ning punane nahk silmade kohal. Emased linnud on pruuni- ja hallikirjud, tumedate ja valgete triipudega alakehal.[2]
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Isaslinnud alustavad paaritumiskäitumisega aprilli alguses ning see võib kesta kuni juuni keskpaigani, mis langeb ligikaudu kokku emas lindude peiteajaga.
Munemine algab pärast seda kui lumi on peaaegu täielikult sulanud. Madalad temperatuurid ja sademed võivad munemist edasi lükata.
Kuusepüü munad on kujult ovaalsed ning värvus varieerub olenevalt alamliigist, kollakaspruunist kuni kahvatu kollakaspruunini ning võib leida ka täppe ja ebakorrapäraseid laike.
Emaslind haudub öö läbi, sageli ka päevasel ajal. Haudumine kestab umbes 3 nädalat.[3]
Vaenlased
[muuda | muuda lähteteksti]Täiskasvanud lindudele on vaenlasteks erinevad kullid, punarebane, hunt, puuma ja koiott. Kuusepüü mune võivad ohustada oravad, rebased, nirgid ning vahel ka vareslased.[4]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Kuusepüü on looduslikult levinud üle kogu Kanada, Ameerika Ühendriikides- Alaskal, Michiganis, Uus-Inglismaa ning mujal Loode-Ameerika Ühendriikides.
Nad ei ole rändlinnud, kuid võivad suve ja talve vahel liikuda lühikesi vahemaid (kuni 15 km).
Kuusepüüd elavad pea alati okaspuumetsades, kuid mitte alati kuusikus. Eelistatumad elupaigad on põlenud alad, kuhu on kasvanud tihe männik, samuti kuusikud ning tsuugad tiheda alusmetsaga. Pesa ehitab emane kuusepüü. See on madal lohk maapinnal, mille vooderdamiseks kasutavad nad okkaid, lehti ja sulgi.[5]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Suvel otsib kuusepüü toitu pigem maapinnalt, talvel puudelt. Täiskasvanud on enamasti taimtoidulised, süües peamiselt puude okkaid. Väga noored linnud võivad süüa rohkem putukaid, hilissügiseks on nad üle läinud täiskasvanu dieedile.[5] Nad võivad toituda ka võrsetest, lehtedest, marjadest, lilledest, putukatest, tigudest ning seentest. Ilma soojenemisel on mustika taimed tähtis osa kuusepüü toidulauast.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Maailma lindude nimetused". www.eoy.ee. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ "Spruce Grouse - Facts, Diet, Habitat & Pictures on Animalia.bio". animalia.bio. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ Schroeder, Michael A.; Blomberg, Erik J.; Boag, David A.; Pyle, Peter; Patten, Michael A. (2021). "Spruce Grouse (Canachites canadensis), version 1.1". Birds of the World (inglise). DOI:10.2173/bow.sprgro.01.1species_shared.bow.project_name. ISSN 2771-3105.
- ↑ "Spruce grouse". Minnesota Department of Natural Resources (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 "Spruce Grouse | Audubon Field Guide". www.audubon.org (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ "Spruce Grouse Life History, All About Birds, Cornell Lab of Ornithology". www.allaboutbirds.org (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.