Kurnamissõda (Egiptuse-Iisraeli)

Kurnamissõda
	Osa Araabia-Iisraeli konfliktist ja külmast sõjast
	Jordaania kuningas Ḩusayn hävitatud Iisraeli tanki uurimas (Karamehi lahing, 1968)
Toimumisaeg	1. juuli 1967 – 7. august 1970 ; (3 aastat, 1 kuu ja 6 päeva)
Toimumiskoht	Siinai poolsaar
Tulemus	Egiptuse rinne: Mõlemad pooled kuulutavad end võitjaks; Siinai poolsaar jääb Iisraelile; Luuakse Bar Levi liin; Jordaania rinne: Must september;
Osalised
Iisrael	Egiptus ; Nõukogude Liit PVO ; Jordaania Süüria ; Kuuba ; Ekspeditsioonijõud: ; Kuveit
Väejuhid või liidrid
Zalman Shazar ; Levi Eshkol ; Yig'al Allon ; Haim Bar-Lev ; Ari'el Sharon ; Mordechai Hod ; Uzi Narkiss	Jamāl ‘Abd an-Nāşir ; Ahmad Ismail Ali ; Anwar as-Sādāt ; Saad el-Shazly ; Abdul Munim Riad ; Andrei Gretško Ḩusayn ; Zaid ibn Shaker ; Amer Khammash ; Yāsir ‘Arafāt ; Salah Khalaf
Jõudude suurus
275 000 (koos reservväelastega)	200 000 ; 10 700 – 15 000; Jordanian: 15,000 ; 15 000 ; 900–1000
Kaotused
694–1424 hukkunud sõdurit ; 227 hukkunud tsiviilisikut ; 2659 haavatut ; 24–30 allalastud lennukit	2882 – 10 000 hukkunut ; 6285 haavatut ; 60–114 allalastud lennukit ; 1828 hukkunut ; 2500 vangi langenut ; 300 hukkunut ; 4 vangi langenut ; 30 kaotatud tanki ; 58+ hukkunut ; 5 allalastud lennukit ; 180 hukkunut ; 250 haavatut ; 500 hukkunut

Kurnamissõda (araabia keeles حرب الاستنزاف,‎ Ḥarb al-Istinzāf, heebrea keeles מלחמת ההתשה‎, Milhemet haHatashah) oli sõda aastatel 1967–1970. Selle ühel poolel oli Iisrael ning teisel poolel olid Egiptus, Jordaania, Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO) ja nende liitlased.

Aastal 1967 oli küll kuuepäevane sõda lõppenud, kuid Araabia-Iisraeli konflikti põhjuste väljajuurimiseks eriti midagi ei tehtud. Samal aastal toimunud Araabia Liiga tippkohtumisel lepiti kokku kolmes põhimõttes ehk öeldi "ei" rahule Iisraeliga, Iisraeli tunnustamisele ja Iisraeliga läbirääkimisele.^[8] Egiptuse president Jamāl ‘Abd an-Nāşir uskus, et Iisraelit saab vaid sõjalise jõuga sundida Siinai poolsaarelt lahkuma ning varsti algasid Suessi kanali ääres taas kokkupõrked.^[9]

Algselt oli sõda piiratud vaid vastastikusele suurtükitulele ja väiksemõõdulistele sissetungidele Siinaisse, kuid aastal 1969 hindas Egiptuse armee end suureks pealetungiks piisavalt tugevaks. Märtsis 1969 kuulutas Nasser välja ametliku kurnamissõja, mida iseloomustasid suurtükituli, õhulöögid ja reidid.^[10] Sõjategevus kestis augustini 1970 ning lõppes vaherahuga, piirid ei olnud kolme aasta jooksul muutunud.^[11] Ka pärast kurnamissõda ei toimunud tõsiseid rahuläbirääkimisi.

Vaata ka

Viited

↑ "The War: Lebanon and Syria". Dover.idf.il. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2012. Vaadatud 12. märts 2013.
↑ Tucker, Spencer; Roberts, Priscilla (2008). The Encyclopedia of the Arab-Israeli Conflict: A Political, Social, and Military History. ABC-CLIO. Lk 596. ISBN 9781851098422.
↑ Russian Aviation and Air Power in the Twentieth Century, Robin D. S. Higham, John T. Greenwood, Von Hardesty, Routledge, 1998, p.227
↑ Fruchter-Ronen I, (2008), pp. 244–260
↑ Schiff, Zeev, A History of the Israeli Army (1870–1974), Straight Arrow Books (San Francisco, 1974) p. 246, ISBN 0-87932-077-X
↑ Lorch, Netanel (2. september 2003). "The Arab-Israeli Wars". Israeli Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 3. märts 2007.
↑ "The War of Attrition (1968–70)". mfa.gov.il.
↑ Meital, Yoram (2000). "The Khartoum Conference and Egyptian Policy after the 1967 War: A Reexamination". Middle East Journal. 54 (1): 64–82. JSTOR 4329432.
↑ "Egypt Will Fight, Nasser Shouts". Pittsburgh Post-Gazette: 2. 24. november 1967.
↑ Aloni, Shlomo (2004). Israeli Mirage and Nesher Aces. Osprey. Lk 46–53.
↑ "Israel-Egypt Ceasefire Agreement - Text - English (1970)". ecf.org.il (inglise). Vaadatud 21. oktoober 2021.

[autogenerated1-1] "The War: Lebanon and Syria". Dover.idf.il. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2012. Vaadatud 12. märts 2013.

[2] Tucker, Spencer; Roberts, Priscilla (2008). The Encyclopedia of the Arab-Israeli Conflict: A Political, Social, and Military History. ABC-CLIO. Lk 596. ISBN 9781851098422.

[3] Russian Aviation and Air Power in the Twentieth Century, Robin D. S. Higham, John T. Greenwood, Von Hardesty, Routledge, 1998, p.227

[4] Fruchter-Ronen I, (2008), pp. 244–260

[Schiff-5] Schiff, Zeev, A History of the Israeli Army (1870–1974), Straight Arrow Books (San Francisco, 1974) p. 246, ISBN 0-87932-077-X

[MFA-6] Lorch, Netanel (2. september 2003). "The Arab-Israeli Wars". Israeli Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 3. märts 2007.

[7] "The War of Attrition (1968–70)". mfa.gov.il.

[8] Meital, Yoram (2000). "The Khartoum Conference and Egyptian Policy after the 1967 War: A Reexamination". Middle East Journal. 54 (1): 64–82. JSTOR 4329432.

[9] "Egypt Will Fight, Nasser Shouts". Pittsburgh Post-Gazette: 2. 24. november 1967.

[Mirages-10] Aloni, Shlomo (2004). Israeli Mirage and Nesher Aces. Osprey. Lk 46–53.

[11] "Israel-Egypt Ceasefire Agreement - Text - English (1970)". ecf.org.il (inglise). Vaadatud 21. oktoober 2021.

[7]

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[8]

[9]

[10]

[11]