Kurnamissõda

Kurnamissõda on sõjastrateegia, mis seisneb vaenlase järjepidevas "kurnamises" (st kaotuste põhjustamises nii inimjõus kui ressursside näol) kuni punktini, mil vastasel pole enam võimalik sõdimist jätkata. Sellise strateegia korral võidab sõja osapool, kelle varud on suuremad.

Kurnamissõja kasutamise tuntuimaks näiteks on esimese maailmasõja läänerindel asetleidnud sõjategevus.^[1] Täpsemalt näiteks 1916. aasta Verduni lahing, mis kestis järjest üheksa kuud. Saksa kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn on hiljem väitnud, et ta eesmärk Verduni all ei seisnenud üldsegi linna enda vallutamises, vaid seda kaitseva Prantsuse maaväe hävitamises, lastes nad järjestikuste rünnakutega "verest tühjaks".^[2]

Vaata ka

Viited

↑ Kaye, C.A. 1957. "Military Geology in the United States Sector of the European Theater of Operations during World War II". Bulletin of the Geological Society of America 68(1): 47–54, 1 fig.
↑ Michael Duffy (22. august 2009). "Erich von Falkenhayn on the Battle of Verdun, 21 February 1916". Firstworldwar.com (inglise keeles). Vaadatud 25. veebruar 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1] Kaye, C.A. 1957. "Military Geology in the United States Sector of the European Theater of Operations during World War II". Bulletin of the Geological Society of America 68(1): 47–54, 1 fig.

[2] Michael Duffy (22. august 2009). "Erich von Falkenhayn on the Battle of Verdun, 21 February 1916". Firstworldwar.com (inglise keeles). Vaadatud 25. veebruar 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]