Kuressaare Eesti Selts

Kuressaare Eesti Selts oli 8. märtsil (vkj 24. veebruaril) 1817 Kuressaares Johann von Luce poolt asutatud^[1] eesti selts (saksa k. Arensburgische Ehstnische Gesellschaft). Selts tegutses 1842. aastani.

Selts taasasutati 1886. Seltsi põhikirja kinnitas 30. juunil 1886 Venemaa keisririigi siseministri asetäitja. Selts pani aluse Kuressaare Teatrile.

Kuressaare Eesti Selts asutati 1886. aastal, 1887. aastal suletud Aleksandrikooli komitee põhjal. KES-i esimesi juhte olid Georg Markus ja Tehve Liiv, asutajaliikmete hulgas oli ka Viktor Kingissepa isa Eduard. Aastatel 1886–1890 tegutses Kuressaare Eesti Selts hoones Suur-Põllu tänav 4.

Seltskondliku ajaviitmise kõrval toimusid laulu- ja näitemänguproovid, kuid KES-i esimene näitejuht A. Lutsu lahkus juba 1887. aastal ametist. 1891. aastal lõhenes KES karskusseltsiks, haridusseltsiks ja laulu-muusikaseltsiks Lyra (viimase tegevus jätkub rahvakoorina Lyra tänini). 1905. aasta revolutsiooni järel puhkes taas rahvuslik kultuurielu. Kuressaare Eesti Selts hakkas uuesti tegutsema 1907. aasta sügisel. Uut hoogu sai näidendite lavastamine, laulu- ja muusikaharrastus, korraldati üldhariduslikke kursusi ja asutati raamatukogusid. 1909. aastal oli KES II ülesaaremaalise laulupeo organiseerijaks.

Kuressaare Eesti Selts ostis 1911. aastal Peterburist pärit salanõunikule Ivan Mierzeyewskile kuulunud suvila, Tallinna tänav 20. Ilus kivimaja maksis 12 000 rubla, kuid selts suutis selle kiiresti kokku saada. Üle poole laenati pangast, ülejäänud saadi võlatähtede müügist ning seltsi liikmete ja kohalike majandustegelaste annetustest. Heldeim annetaja oli ettevõtja Johannes Kingissepp. 1912. aastal oli KES-il peale haridus- ja raskejõustikuosakonna seitse haruseltsi maal. 1914. aastaks oli selts nii palju kosunud, et majale tehti 3500 rubla maksnud juurdeehitus (laiendati saali ja ehitati näitelava). 1917. aastal tegutses hoones Saare Maakonnanõukogu ja Saare Maavalitsus, kus üüriti terve alumine korrus. Esimese maailmasõja ajal oli maja küll Vene, küll Saksa sõjaväe kasutuses ja 1918. aastal oli majas saksa keskkool. Seltsielu sai uue hoo Eesti Vabariigi alguses.

1919. aasta lõpus tegutsesid majas lisaks lauljatele, muusikutele, näitlejatele, sportlastele jt ka Kuressaare Eesti Seltsi haridusosakonna raamatukogu ja lugemislaud, nelja aasta pärast avati kino. 1921. aastal renditi Saare maavalitsuselt kõrvalasuv krunt ja ühendati see seltsi aiaga avaraks pargiks. 1925. aastal ehitati ümber lava, 1930. aasta remondi käigus ehitati teatrisaali juurde jalutusruum, 1935-1936 muudeti ruumijaotust ja seati sisse keskküte.^[2]

Viited

↑ Hain Rebas, SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 117
↑ Kuressaare Eesti Seltsi hoone kohta.

Välislingid

KES 1886-1936 : poolsada aastat eesti seltskondlikku rahvaharidustööd Kuressaares ja Saaremaal : koguteos Kuressaare Eesti Seltsi 50. a. juubeliks, https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/65296
Kuressaare Eesti Selts 50 a., Päewaleht, nr. 198, 25 juuli 1936
Kuressaare Eesti Seltsi maja, Tallinna 20, Saarte Hääl, 4. jaanuar 2018

[1] Hain Rebas, SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 117

[2] Kuressaare Eesti Seltsi hoone kohta.

[1]

[2]