Kuldrannake
|
See artikkel räägib luuletusest; laulu kohta vaata artiklit Kuldrannake (laul); filmi kohta vaata artiklit Kuldrannake (film); näidendi kohta vaata artiklit Kuldrannake (näidend). |
"Kuldrannake" (1875) on Ado Reinvaldi luuletus.[1]
Aleksander Läte lõi 1888 Puhjas töötades selle sõnadele meeskoorilaulu "Kuldrannake".[2]
Tekst
[muuda | muuda lähteteksti]Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Ju vara, kalli koiduga
su poole võtsin purjeta,
silm siiski veel ei kallast näe
siit üle kõrge lainemäe.
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Siin alles võõra ilma piir,
ei läigi ranna siniviir
sealt üle elumere vee,
kus lõpeb minu laevatee!
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Ma ohkan siin kui väsind lind,
et vaikne elumere pind
ja torm ei laeva lendes a'a -
nüüd hilja sinu randa saan!
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Küll õhtu päikse paiste käes
sind nagu juba kaugelt näeks, -
oh, siiski raske, vilets järg,
sest - tee on hirmus pikk ja märg.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ado Reinvald «Kuldrannake»". Kultuur. 18. oktoober 2014. Vaadatud 4. detsembril 2024.
Võrtsjärve-äärses Ilissa talus üles kasvanud ja selle peremeheks saanud Viljandi lauliku Ado Reinvaldi «Kuldrannake» (1875) otsekui aimab ette autori katsumusrohket eluteed.
- ↑ "Siis, kui loodi "Kuldrannake"". Postimees. 21. oktoober 1929. Lk 2. Vaadatud 4. detsembril 2024.
Siin tekkis A. Läte laulude pärl: „Kuldrannake", siis „Pöhjalahe" ja õige hulk teisi, mis koolis ja kooris kõlama hakkasid ja rahwa suhu siirdusid.