Kukevere

Kukevere
Pindala: 13,2 km² (2020)
Elanikke: 43 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 3554
Koordinaadid: 59° 12′ N, 25° 44′ E

Kukevere on küla Järva maakonnas Järva vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ambla valda.

Küla varasem nimi oli Kuckofer.

Elanike arv 2013. aasta 1. jaanuari seisuga on 55 inimest. Pindala 13 km².

Asukoht

Küla asub Järva valla põhjaosas, piirnedes Järva valla Märjandi, Peedu ja Sääsküla küla ning Käravete alevikuga ning Tapa valla Kõrveküla, Raudla ja Rägavere külaga. Küla läbib Jägala–Käravete ehk Piibe maantee.

Ajalooline taust

Asulat on esmamainitud 1564. aastal. Kukevere koosneb kahest ajalooliselt külast: Kukevere ja Säänla külast. 1725. aastal elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.

Halduskuuluvuse muutumine:1866 Kukevere vald, 1892 Ambla vald, 1945 Jäneda külanõukogu, 1963 Lehtse külanõukogu, 1977 Ambla külanõukogu, 1991 Ambla vald, 2017 Järva vald.

Vaatamisväärsused

Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb ka väiksemaid rahne. Läheduses asuvad Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimi “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.

Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel. Teed külla juhatab põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Seal töötas kõrtsmikuna kuulus “prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg.

Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on arheoloogiamälestistena kaitse all kaks kivikalmet.

Välislingid

• Hundid laastasid lambakarja Järva Teataja, 30. november 2006