Kuala Kangsar
Kuala Kangsar | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
| |||||
Pindala: 204,94 km² | |||||
Elanikke: 39 300 (2000) | |||||
| |||||
Koordinaadid: 4° 46′ N, 100° 56′ E | |||||
Kuala Kangsar (Peraki malai keeles: Kole Kangso; Jawi keeles: كوالا كڠسر) on Peraki kuninglik linn Malaisias. See asub Kangsari jõe alamjooksul, kus see ühineb Peraki jõega, umbes 25 km loodes Peraki pealinnast Ipohist ja 98 km kagus George Townist, Penangist. See on peamine linn Kuala Kangsari halduspiirkonnas, umbes 235 km kaugusel Kuala Lumpurist.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Peraki sultan elab ametlikult Kuala Kangsaris ja see on olnud Peraki kuninglik residents alates 18. sajandist. See on üks neljast linnast, mis mängib Peraki keerulises pärimissüsteemis rolli. Alates oktoobrist 1874 kuni tema mõrvamiseni 2. novembril 1875 oli see Malai poolsaare esimese Briti residendi James W. W. Birchi elukoht. See oli Peraki pealinn kuni 1876. aastani.[1]
Kuala Kangsar on Malaisia ajaloos tuntud ka kui koht, kus 1897. aastal toimus esimene Malaisia föderaalsete riikide valitsejate konverents, Durbar.[2] 1890. aastateks oli Ipohi ja Taipingi tinakaevanduslinnade kiire kasv Kuala Kangsari varju jätnud, kuid tänaseni jääb see üheks Malaisia kaunimaks kuninglikuks pealinnaks.
Linnas istutati ka esimene Malaisias istutatud kautšukipuu. Selle eest vastutas inglise botaanik Henry Nicholas Ridley. Tema oli see, kes aitas Malaisial saada maailma suurimaks kummitootjaks. Puu seisab tänapäevalgi.[2]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Kuala Kangsari linnasilt
-
Ubudiahi mošee
-
Istana Kenangan, Peraki kuninglik muuseum
-
Sultan Azlan Shahi galerii
-
Istana Iskandariah, Peraki kuninglik palee
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ben M. Cahoon. "Malay States". worldstatesmen.org. Vaadatud 7. mail 2013.
- ↑ 2,0 2,1 "Kuala Kangsar". Encyclopaedia Britannica.